Nõudlus eluaseme ostmise järele on väljaspool suuri linnu püsivalt suur, näitavad Swedbanki andmed. Eelmisel aastal anti 30 protsenti kõigist hüpoteeklaenudest eluaseme ostmiseks või ehitamiseks maapiirkondades, mis on viis protsendipunkti rohkem kui 2022. aastal. Kõige rohkem laene anti Jelgava, Ogre, Liepaja ja Valmiera piirkonnas, samas kui kõige väiksem on laenamisaktiivsus Latgale piirkonnas. Möödunud aastal väljastati eluasemete ostmiseks kokku 80 miljonit eurot, kusjuures keskmine laenusumma ulatus 65 000 euroni.
Suurimaid laenusummasid täheldati Vidzemes, kus need ulatusid 79 000 euroni, mida võib võrrelda keskmise laenusummaga korteri ostuks Riias. Sellele järgneb Zemgale, kus keskmine kodulaenu summa oli eelmisel aastal 60 000 eurot, ja Kurzeme 58 000 euroga. Latgales omakorda oli eluaseme ostmine kõige odavam: elanikud võtsid laenu keskmiselt 42 000 euro eest.
“Kuigi üldiselt väljastati eelmisel aastal umbes pool kõigist uutest eluasemelaenudest eluaseme ostmiseks või ehitamiseks Riias ja umbes 20 protsenti selle ümbruses, on just muudes piirkondades toimunud nõudluse elavnemine – vastupidiselt eluaseme ostmise mõningasele langusele pealinna piirkonnas. Eelmisel aastal anti iga kolmas laen eluaseme ehitamise või ostmise rahastamiseks just mujal. Arvestades pakkumise vähesust maapiirkondades, domineerib muidugi eramute ehitamine või renoveerimine. Meie andmed näitavad, et 36 protsenti eramute ehitamiseks mõeldud eluasemelaenudest anti välja väljaspool pealinna. Vahest võiks see arv olla isegi suurem, kuid sageli ei vasta soovitud laenusumma eluaseme turuväärtusele, mis määratakse kindlaks kinnisvara hindamisega, mistõttu inimesed lükkavad oma otsust edasi. Näiteks Marupas võetakse kinnisvara ostu- või ehitusmaksumuse määramisel arvesse hiljutisi tehinguid ja on selge, et kinnisvara väärtus on siin kõrge. Teisalt, kui me tahame osta talu või ehitada oma eramaja kõrvalises külas või mõnes piirkondlikus linnas, siis seal on hiljutiste tehingute osakaal väiksem ja sageli on väärtus madalam kui uue kinnisvara ehitamisele või selle renoveerimisele vastav väärtus. Need ongi sageli “käärid” selle vahel, mida oleks vaja ehitamiseks või kodu ostuks piirkondades ja mida pank saab selle hinnangu alusel laenata. Seetõttu vajab elanik rohkem kapitali, mida ta ise investeerib, mis lõppkokkuvõttes takistab idee edasist elluviimist,” ütleb Normunds Ducis, Swedbanki hüpoteeklaenude juht Lätis.