Euroopas ei lõpe selle Tšernogooria esimese autotee ümber käivad vaidlused. Kiirtrassi ehitamiseks, mille kaudu saaks ületada selle väikse balkaniriigi mägirajoone, tuleb rajada 40 silda ja raiuda läbi 90 tunnelit. Töid finantseerib Hiina. Täna on 170 planeeritud kilomeetrist ehitatud vaid 40.
Kuid täna peab Tšernogooria nõustamisi Eurokomisjoniga ja valmistub mastaapseks erastamiseks ja kõike seda Hiinalt 2014.aastal saadud laenu tagastamiseks.
2014.aastal laenas Tšernogooria Hiinalt $ 944 miljonit Serbia piirini 41-kilomeetri pikkuse autotee finantseerimiseks. Autotee pidi olema ehitatud 2019.aastaks, kuid pandeemia tõttu viidi projekti lõpetamine üle käesoleva aasta sügisele.
Autotee pidi saama 163 km pikkuse suure transpordimagistraali osaks, kuid Serbia ei kiirusta üldsegi sarnaste töödega oma territooriumil. Mistõttu nimetavad käesoleva presidendi Milo Džukanovitši vastased, kes peaministri seisuses olles kirjutas alla lepingu Hiinaga, “teeks eikuhugi”. Samuti kritiseeriti seda projekti Rahvusvahelises valuutafondis ja Maailmapangas.
See laen võib saada probleemiks Tšernogooria jaoks EL liikmeks astumisel – kandideeriv riik peab järgima karmi finantsdistsipliini.
Reuters teatel arutab tšernogooria uus valitsus Eurokomisjoniga selle probleemi erinevaid lahendusteid. Kuid restruktureerimisplaani Hiina ei toetanud.
Praegu ootab Eurokomisjon ettepanekuid Prantsuse arenguagentuuri Saksa rekonstrueerimise laenupangalt, samuti itaalia riiklikult võlausaldajalt CDP – need riigiasutused suudavad pakkuda Tšernogooriale finantsabi.
Samuti valmistavad tšernogooria võimud mastaapsed riigivara auditit – erastamist vaadeldakse probleemi lahendamise võimaliku variandina.
Terves reas balkani riikides kasvab Hiina mõju, mis tihtipeale tingib Euroliiduga kooskõlastatud reformidest taganemise. Pekingi jõupingutused Uue siiditee loomisel on sageli vastuolus EL standarditega juhtimise, majandusliku stabiilsuse ja keskkonnakaitse plaanis.