Mitmetel kinnisvarakonverentsidel on arutatud ja analüüsitud Lätist tuntud „võtmed panka” kinnisvarasüsteemi rakendamist Eestis. Kas oleks seda mõtekas ka Eestis teha, mis sellega kaasneks ja milline oleks selle mõju Eesti kinnisvaraturule tervikuna.
Spetsialistid on vastu
Kinnisvara ja panganduse spetsialistid arvavad, et Lätist tuntud nn. „võtmed panka” laenupoliitika rakendamine Eestis viiks selleni, et enamus inimesi saakski ainult eluaset üürida, sest ostmiseks on kinnisvaralaenu omaosalus liiga suur – kuna kinnisvaralaenu jääk peab olema igal juhul väiksem kui seda on kinnisvaralaenu tagatise väärtus, siis peaksid pangad sellise kinnisvaralaenupoliitika rakendamisel omaosaluse protsenti suurendama. See tingib omakorda aga olukorra, kui omaosaluse kogumiseks on vaja kauem üürikorteris elada.
Kinnisvaralaenu võtja arvab teisiti
Tavainimesed kipuvad „võtmed panka” kinnisvaralaenusüsteemi suhtuma loomulikult pigem pooldavalt, sest asja negatiivsele poolele nad kohe mõelda ei oska. Negatiivne pool seisneb siin aga selles, et seda süsteemi kasutanud inimesele rakendatakse järgmise kinnisvaralaenu võtmisel automaatselt suuremat intressiprotsenti ja ka tagatis peab olema suurem. Pigem peaks siin hindama siiski konkreetse kliendi maksevõimet ja analüüsima seda, kas ehk saaks kogu asja hoopiski seadusandlusega efektiivsemaks muuta. Lisaks on ka Läti kolleegidelt saadud signaale sellest, et sealse süsteemi näol oli tegu pigem valimisteks vajaliku populistliku sammuga. Kui aga valimised läbi said, ütlesid pangad aga, et selliste tähtsate valdkondade regulatsioonide muutmisel oleks eelnevalt vaja ka pankasid asjasse kaasata. Ka ei tehtud korralikku mõjuanalüüsi ning pigem tehti sellega juba kukkuvale turule hoopiski karuteene.