Mida kiiremini kinnisvaralaen tagasi maksta, seda parem? Tegelikult mitte alati

Calculator

 

Ei pea olema raketiteadlane arutlemaks, et mida suuremad on võetud kinnisvaralaenu igakuised tagasimaksed, seda kiiremini saab kogu laen tasutud ja laenukoormast vabaks. Ja maksta vähem intresse. Lihtsalt valida võimalikult lühike laenuperiood ja ongi tehtud!

 

Paraku võib selline mõtlemine praktikas saada valusa tagasilöögi.

 

Arvesta ka muude kulutustega

Lühikese laenuperioodi valimise eufoorias unustatakse pahatihti teadvustada endale seda, et peale igakuise suure laenumakse ja intressisumma tasumist on ju „elada” ka vaja. Kommunaalkulud vajavad maksmist, pere tahab süüa, kõigile on riideid selga vaja, lisaks kulud transpordile, laste huviringidele ja mõnikord tahaks ju lihtsalt niisama puhata ja mängida ka. Ning lõppude lõpuks oleks säästa ka ju vaja. Nii võibki juhtuda, et kui mõned kuud/aastad on igakuiselt laenu alla läinud enamus igakuistest sissetulekutest, lahtub esmane eufooria kiirelt ja taandub igapäevaseks hambad-ristis vingerdamiseks vaesuse piiril. Nagu öeldakse – mis kasu on uhkest autost, kui sõita sellega ei saa, sest pole raha kütust sisse osta.

 

Ole realist

Kinnisvaralaenu perioodi määramisel vaata oma sissetulekutele kaine pilguga otsa ja ära loo üleliia entusiastlikke prognoose – ainult nii on tulemus reaalne ja adekvaatne. Hea nõuanne on alustada kalkuleerimist hoopis teisest otsast: löö kõigepealt kokku oma igakuised paratamatud väljaminekud, siis võimalikud väljaminekud, siis veel veidi varupuhvriks. Seejärel veel veidi säästmiseks. Ning lõpuks lahuta saadud summa oma kuusissetuleku summast. Vahena saadki selle summa, mis moodustaks sinu potentsiaalse igakuise kinnisvaralaenu tagasimakse summa – sellise, mis sind igapäevaelus ülemäära ei kurnaks. Pea aga siinkohal meeles, et hea ei pruugi siinkohal olla ka teine äärmus ehk võimalikult väikeste igakuiste kinnisvaralaenu maksete eesmärgil määratud liiga pikk kinnisvaralaenu periood: maksta küll väiksemaid igakuiseid laenumakseid, aga kordades rohkem intressi, ei ole lihtsalt mõistlik.

Posted in Uncategorized

Kinnisvaralaenu saamine pangast keeruline?

Dream-Home

 

Siit-sealt on eriti viimasel ajal olnud kosta kurtmist, et viimasel ajal olevat kinnisvaralaenu pankadest nagu eriti keeruline saada. Ning seda isegi juhul, kui on ette näidata nii eeskujulik varasem makseajalugu kui ka sissetulek, millest peaks enam kui piisama. Kas on vahepeal taaskord laenutingimusi karmistatud?

 

Pangad eitavad probleemi

Kõik suuremad pangad aga kinnitavad nagu ühest suust, et kuigi majanduslanguse järel mõningane reeglite karmistumine tõepoolest toimus, on viimaste aastatega võrreldes põhimõtteliselt samad nii kinnisvaralaenu väljastamiseks nõutavad tingimused kui ka kinnisvaralaenu vormistamise protsess. Tavalisest rohkem aega võivad siiski võtta need juhud, kui esitatud ei ole kohe kõiki vajalikke dokumente või vajab eksperthinnangut selline kinnisvaralaenu tagatiseks esitatud kinnisvaraobjekt, mis asub maakohas ning suurematest linnadest ja keskustest kaugemal. Kui kõik dokumendid on olemas ja muud asjaolud samuti soodsad, saab nii kinnivaralaenu kätte kui ka notari juures ostu-müügitehingu tehtud ca kahe-kolme nädalaga.

 

Miks pangad kinnisvaralaenu andmisest keelduvad?

Pangad selgitavad kinnisvaralaenu andmisest keeldumise põhjuseid mitmeti. Igal kinnisvaralaenu taotlusele lähenetakse individuaalselt, võttes arvesse just antud kliendi soodustavaid või takistavaid asjaolusid. Pahatihti ongi häda selles, et kinnisvaralaenu tullakse taotlema asja eelnevalt korralikult läbi mõtlemata või ette valmistamata – puudu on mõni vajalik dokument või taotleja hinnanud oma tegelikku finantsolukorda üle. Üldiste reeglite järgi peaksid tulevased kinnisvaralaenuga seotud igakuised kohustused moodustuma igakuistest sissetulekutest maksimaalselt 30-40%. Kinnisvaralaenu taotlemisel analüüsitakse kindlasti ka taotleja varasemat maksekäitumist ja krediidiajalugu – varasemalt esinenud maksehäired võivad olla kindlasti üheks faktoriks kaalumaks, kas ikka antud taotlejale kinnisvaralaen väljastada.

 

Pooled laenutaotlused rahuldatakse

Pankade sõnul rahuldatakse praegusel ajal ca 50% kinnisvarataotlustest, teine pool moodustub nendest taotlustest, millel on puudu mõni dokument vmt. Peale kõigi vajalike dokumentide esitamist või mõningate vajalike muudatuste tegemist saab positiivse vastuse ka osa nendest.

 

Posted in Uncategorized

Mis saab abikaasade ühiselt võetud kinnisvaralaenust peale seda, kui abielu on lahutatud?

Syda

 

 

On igati arusaadav, et ühise kodu ostmiseks võtavad abikaasad tihtipeale kinnisvaralaenu koos – kinnisvara ost on tavapäraselt üsna rahamahukas ettevõtmine ning ainult ühe inimese sissetulekud ei ole tavaliselt piisavad selleks, et kvalifitseeruda oma kinnisvaralaenu taotlusele positiivse vastuse saamiseks. Nii võetaksegi suur ja pikaajaline laen abikaasaga koos, paraku ei pruugi aga nende abielu sama pikka aega kesta ning sel juhul tekibki see kahetsusväärne olukord, et abielu lahutatakse, ühine laenukoormus peaks endistel abikaasadel lasuma nagu aga veel pikki aastaid.

 

Mida sellisel juhul teha?

 

Kinnisvaralaen jagamisele

Kui lahutus toimub abikaasade vahel rahulikult ja rahumeelselt, siis eeldatavasti saavad nad koos ühisvara jagamisega hakkama ka nende kohustuste jagamisega, mis nende ühisvara koormavad. Ehk siis kinnisvaralaenu maksumäärad või konkreetsed osamaksed jagavad endised abikaasad ise omavahel ära. Lihtsalt öeldes määratakse kindlaks, kes edaspidi mida ja kuipalju veel tasumisele kuuluvast laenust maksab. Kuidas osad täpselt jagatakse, seda määravad ära mitmed faktorid: nii laenujäägi suurus kui ka kinnisvara väärtus, aga samuti ka näiteks see, kelle omandisse ja kasutusse kinnisvara edaspidi ainuisikuliselt jääb ning millised on tema edasised plaanid kinnisvara suhtes (soov laen refinantseerida või sama kinnisvara tagatisel oma laenuosa suurendada).

 

Kinnisvara müüki

Tavapärane on ka olukord, kui kumbki endistest abikaasadest kinnisvara endale jätta ei soovi. Juhul kui kinnisvara väärtus on suurem kui kinnisvaralaenu jääk, siis otsustatakse tavaliselt lihtsalt kinnisvara maha müüa, tasuda laenujääk ära ning sellest üle jäänud raha omavahel võrdselt ära jagada.

 

Kinnisvara ühe eksabikaasa omandisse

Teine on olukord siis, kui üks endistest abikaasadest väljendab oma soovi kinnisvara enda ainuisikulisse omandisse ja kasutusse jätta. Sel juhul oleks kõige mõistlikum vormistada kogu kinnivaralaen tervikuna tulevase omaniku nimele. Teoks saab see aga siis, kui sellele on saadud nõusolek kinnisvaralaenu andjalt, lisaks on talle tavaliselt nõutav laenu refinantseerimine või lisatagatis, kuna jällegi – ainult ühe inimese sissetulekutest ei pruugi selliseks ümbervormistamiseks piisata. Loomulikult peab sel juhul maksma ta ka hüvitist oma eksabikaasale. Sellise hüvitise suurust arvutatakse valemiga: korteri väärtus miinus laenujääk jagatud 2-ga.

 

Posted in Uncategorized

Ihaled maale ja linnast ära? Omalaen.ee tuleb appi! Vol. 2.

Maamaja

Jätkame eelmises blogipostituses poolelijäänud juttu sellest, kuidas Omalaen.ee saab sinu unistuste maakodu soetamisel abiks olla.

 

Omalaen.ee kaudu taotletud hüpoteeklaenu tingimused on soodsad ja hüpoteeklaenu tagasimaksmise võimalused paindlikud. Hüpoteeklaenu pakume suuruses kuni 70% hüpoteeklaenu tagatiseks seatava kinnisvaraobjekti väärtusest, aga täiendava kinnisvaraobjekti tagatisel seadmisel võib saada ka 100%-list finantseerimist. Minimaalselt on hüpoteeklaenu suuruseks 2000 eurot, maksimaalselt 100 000 eurot.

 

Hüpoteeklaenu intressimäär oleneb taotletava hüpoteeklaenu konkreetsetest asjaoludest, minimaalselt on intressimäära suuruseks 16%. Hüpoteeklaenu pakub Omalaen.ee minimaalselt 3 kuuks, maksimaalselt võib laenuperiood ulatuda kuni 15 aastani.

 

Hüpoteeklaenu tagasimakseteks pakume vastavalt hüpoteeklaenu taotleja soovile kolme erinevat võimalust:

 

1) Annuiteedigraafik – hüpoteeklaenu igakuise põhiosa ja intressisumma liidetakse ning jagatakse kogu laenuperioodi pikkuselt võrdseteks makseteks. Antud skeemi puhul on laenuperioodi alguses igakuisel maksel intressimäär laenu põhiosast suurem, lõpuosas aga vastupidi.

2) Igakuised intressimaksed – kogu laenuperioodi vältel maksab hüpoteeklaenu saaja ainult intresse, hüpoteeklaenu põhiosa tasub ta aga ühekordse maksena ära laenuperioodi lõpus.

3) Ühekordne tagasimakse – nagu nimigi ütleb, toimub selle skeemi kohaselt kogu hüpoteeklaenu summa tagasimaksmine laenuperioodi lõpus ühe maksega ning igakuiseid kuumakseid ei toimu.

 

Et aga oma unistust maakodust hakata teoks tegema, tuleb kõigepealt teha Omalaen.ee’le vastav hüpoteeklaenu taotlus. Ka see on äärmiselt lihtne ja mugav – täida vaid vastav taotlusvorm SIIN ning juba ühe tööpäeva jooksul võtab ühendust personaalne laenunõustaja, kelle abiga edaspidiseid toiminguid jätkata.

 

Elu on elamiseks! Ja Eestimaa suvi nautimiseks! Tegutse ja ära maga seda lühikest aega maha! Sest juba homme võib meil taaskord olla too legendaarne olukord, kus juulikuus lumi on maas.

Posted in Uncategorized

Ihaled maale ja linnast ära? Omalaen.ee tuleb appi! Vol. 1.

Maamaja1

 

Suur suvi on lõpuks Eestimaale jõudnud ning käes aeg vastu võtta ja sisse ahmida iga viimastki virvendust, mis sel imetabasel ajal pakkuda on. Kõrvetav päike, mahe tuuleõhk, mitte enam külm, vaid kuumavat keha mõnusalt jahutav merevesi, soojad ja valged suveööd, imelised kiirgavad päikeseloojangud.

 

Kui meie kolmveerand aastat kestva kehva suusailmaga on linnas ja korteris elamine ka üsna okei, siis just tõelise suve saabudes kasvab ihalus linnaahelatest lahti murda ja maale ära saada. Heita pikali ja lasta end kõrvetavatel päikesekiirtel pruuniks paitada – omaenda terrassil! Korjata esimesi punetavaid maasikaid – omaenda peenrast! Lihtsalt joosta paljajalu mööda kastamärga muru – omaenda maalapil!

 

Kinnisvaraturg õitseb ja õilmitseb ning üle kogu ilusa Eestimaa on pakkumisel kümneid ja kümneid imelisi maakodusid. Aga… kellel meil ikka neid kümneid ja sadu tuhandeid kohe nii tagataskust võtta on? Aastaid ja aastakümneid raha kogumine pole ammu juba otstarbekas ning ka panga poole pöördumine ei pruugi iga kord tulemuslikuks osutuda.

 

Lahendamatuid olukordi aga teatavasti pole olemas – sinu unistuste maakodu ostu finantseerimisel tuleb heameelega appi Omalaen.ee. Vaatamegi meeldetuletuseks üle, miks on otstarbekas meilt hüpoteeklaenu taotleda, kuidas seda teha ning millised on tingimused.

 

Omalaen.ee pakub kinnisvara ostmiseks hüpoteeklaenu, mille tagatiseks saab seada juba olemasoleva kinnisvaraobjekti. Selliseks hüpoteeklaenu tagatiseks võib olla kas korter, maja, suvila või maatükk, millele laenu tagatiseks seatakse hüpoteek.

 

Hüpoteeklaenu taotlemine on meie juures lihtne ja kiire – taotluse vaatame läbi ja anname vastuse reeglina ühe tööpäeva jooksul. Käsitleme iga hüpoteeklaenu taotlust personaalselt ning tagame selle konfidentsiaalsuse. Hüpoteeklaenu tagatiseks seatava kinnisvara võime taotleja soovil hinnata ka ise ja ilma lisakuludeta. Tasuta on ka hüpoteeklaenu lepingu sõlmimine, selle muutmine ja laenuperioodi pikendamine. Pakume mitmeid võimalusi hüpoteeklaenu tagasimaksmiseks ning soovi korral on võimalus ka kogu hüpoteeklaen ennetähtaegselt tagasi maksta.

Posted in Uncategorized

Hispaania hüpoteeklaenude kulude ülevaade

Hispaania3

Vaatame siinkohal veel ka neid kulusid, millega Hispaanias hüpoteeklaenu taodeldes arvestama peaksid.

 

Ostetava kinnisvara hindamine

Enne hüpoteeklaenu väljastamist nõuab Hispaania hüpoteeklaenu andja, et ostetav kinnisvara oleks hinnatud teatud nende poolt kindlaksmääratud hindamisettevõtte poolt. Olenevalt kinnisvara väärtusest võib selline hindamine maksta paarisajast eurost kuni rohkem kui tuhande euroni. Hindamise kulud kannab hüpoteeklaenu taotleja.

 

 

Kinnistusraamatu väljavõtte tasu

Enne hüpoteegi väljastamist nõuab Hispaania laenuandja ostetava kinnisvara kohta kinnistusraamatu väljavõtte ehk nota simple esitamist. See on dokument, mis kinnitab, et ostetava kinnisvaraga ei ole seotud võlgu ega kohustusi. Ka selle väljastamise tasu maksab laenutaotleja.

 

Hispaania hüpoteeklaenu väljastamise tasu

Enamik Hispaania hüpoteeklaenude andjaid võtavad hüpoteeklaenu väljastamise eest fikseeritud määras tasu. Tavaliselt on selle suurus 0,5-2% hüpoteegi väärtusest.

 

Hispaania hüpoteeklaenu kindlustus

 

Hispaania hüpoteeklaenu taotlemisel tasub kaaluda ühte kolmest võimalikust kindlustuse tüübist. Esimene neist on kindlustus, mis katab kinnivaraobjekti ja selle sisustuse üldiselt. See on Hispaania hüpoteeklaenude puhul ka ametlikult nõutav ning nõutav on ka see, et kindlustushüvitise saajaks peab olema määratud laenusaaja. Kindlustushüvitise suurus määratakse kinnisvaraobjekti hindamisega ning see ei ole tavaliselt sama suur kui kinnisvaraobjekti enda väärtus – arvestatud on rahasummaga, mis kuluks vajadusel kinnisvaraobjekti ümberehitamiseks, aga millesse ei ole arvestatud maa väärtust. Teised kaks kindlustuse liiki on elukindlustus ja hüpoteegi kindlustus. Kumbki neist ei ole kohustuslik, aga kaaluda tasuks neid siiski – nende olemasolu aitab kaasa ka hüpoteeklaenu paremate tingimuste saamisel. Kindlustuse kulud varieeruvad olenevalt laenutaotleja vanusest ning võivad olla erinevates pankades erinevad.

 

 

Hüpoteeklaenu vormistamise notaritasu

Hispaania hüpoteeklaen peab olema kinnitatud notari juures. Notaritasu suurus sõltub sellest, kui palju on lepingus sätteid. Tavaliselt on neid samapalju kui kinnisvara ostu-müügilepingus.

 

 

Kinnistusraamatusse kandmise tasu

Hispaania kinnisvaraobjektile vormistatud hüpoteek peab olema kantud kinnistusraamatusse. Tasu selle eest on umbes sama suur kui kinnisvaraobjekti enda registreerimisel.

 

 

Hispaania riigilõiv

Riigilõiv on riigile makstav tasu ning selle suurus on teatud protsent hüpoteegist. Suurus võib varieeruda ka olenevalt kinnisvaraobjekti asukohast.

 

Tasu lepingu vormistamise organiseerijale

Siin on tegu maksega sellele firmale ehk gestoriale, mis hoolitseb selle eest, et kogu vormistamine kohalikus kinnistusraamatus saaks tehtud korrektselt. Hüpoteeklaenu andjad nõuavad tavaliselt teatud enda poolt valitud gestoria kasutamist. See tasu ei tohiks ületada paarisadat eurot.

Posted in Uncategorized

Ülevaade Hispaania hüpoteeklaenudest

Hispaania1

Kuna ka eestlaste seas on väga populaarne minna kas ajutiselt või alaliselt Hispaaniasse elama, siis vaatame korraks, mis toimub Hispaania hüpoteeklaenude turul.

 

Hispaania hüpoteeklaenude turul tegutsevad paljud hüpoteeklaenude andjad, kes pakuvad väga laia valikut erinevaid hüpoteeklaenusid. Hüpoteeklaenusid pakuvad nii pangad kui ka erilised hoiupangad (mida Hispaanias tuntakse cajas nime all) ning neid väljastatakse nii otse laenuandjate poolt kui ka hüpoteeklaenumaaklerite kaudu. Hispaanias pakuvad hüpoteeklaenusid riiklike pankade ja cajas’te kõrval ka mitmed rahvusvahelised pangad.

 

Ja just nagu teistelgi arenenud hüpoteeklaenude turgudel, erinevad ka Hispaanias pakutavate hüpoteeklaenude maksumused ja tingimused suuresti – alates jäikade tingimustega kallimatest kuni paindlike ja odavamateni.

 

Kuigi Hispaania hüpoteeklaenude intresside määrad arvutatakse Euroopa Keskpanga poolt määratud baasintressi alusel, on hüpoteeklaenude pakkujatele jäetud oma tasude ja tingimuste määramisel suhteliselt vabad käed. Kuigi nagu ka kõikjal mujal, seab ka siin turg ise omad piirangud.

 

 

Muutuva ja fikseeritud intressimääraga hüpoteeklaenud Hispaanias

 

Enamik nii välismaalastele kui ka hispaanlastele endile väljastatavaid hüpoteeklaenusid on muutuva intressimääraga, st. hüpoteeklaenu igakuise makse suurus varieerub vastavalt Euroopa Keskpanga poolt määratud baasintressi määra suurusele. Seega ei saa muutuva intressimääraga hüpoteeklaenu saajad olla kunagi väga kindlad selles, kui suur saab nende igakuine laenu tagasimakse olema tulevikus – kui intressimäär langeb, on see väiksem, kui aga tõuseb, siis jällegi suurem.

 

Enamik laenuandjaid pakub ka fikseeritud intressimääraga hüpoteeklaenusid, mis on tavaliselt lühema perioodiga ning mille intressimäär on kõrgem. Eelis on siin muidugi selles, et juhul kui intressimäärad peaksid tõusma, maksavad fikseeritud intressimääraga hüpoteeklaenu saajad ikkagi lõppkokkuvõttes vähem, kui muutuva intressimääraga hüpoteeklaenu puhul. Seega teavad fikseeritud intressimääraga hüpoteeklaenude saajad täpselt, kui suur on nende igakuine laenumakse.

 

Mõned laenuandjad pakuvad ka segatüüpi hüpoteeklaenusid, mis koosnevad teatud ajaperioodiks määratud fikseeritud intressimäärast ning selle perioodi lõppedes muutub intressimäär muutuvaks.

 

 

Muud hüpoteeklaenu tingimused

 

Hüpoteeklaenu tingimused sõltuvad Hispaanias paljuski laenutaotleja finantsprofiilist – laenuandjad tahavad teada, kui palju sa teenid ja millised on sinu muud rahalised kohustused. Üldine reegel on see, et laenu antakse arvestusega, et laenumaksed ei ületaks 35% aastasest netosissetulekust. Siiski võib see näitaja olla ka suurem juhul, kui laenuandja arvab, et sul on ees suurepärased karjäärivõimalused ning seoses sellega suureneb tulevikus tõenäoliselt ka sissetulek. Loomulikult on laenutaotleja asi laenuandjat selles veenda.

 

Samuti võtab laenuandja arvesse seda, millist vara sa hüpoteeklaenu abil osta soovid. Nii peavad nad näiteks suvemaja ostmist päriskodu ostmisest riskantsemaks, kuna nad eeldavad, et finantsilistesse raskustesse sattudes ohverdatakse puhkemaja tõenäoliselt kiiremini kui päriskodu. Seega võivad sel juhul olla ka laenu väljastamise tasud suuremad ning laenutingimused karmimad.

 

Praegusel ajal võid arvestada, et kui muud tingimused Hispaania laenuandjat rahuldavad, siis võid sa olenevalt oma krediidivõimest laenu saada 50-70% ulatuses ostetava kinnisvara maksumusest (kuigi kinnisvarabuumi ajal olid tavalised ka 100%-lised hüpoteeklaenud). Laenuperioodi pikkus sõltub laenutaotleja vanusest, tavaliselt on see maksimaalselt 20-25 aastat. Loomulikult on seda väiksemad igakuised laenumaksed, mida pikemaks perioodiks on hüpoteeklaen võetud.

Posted in Uncategorized

Hüpoteeklaenud Soomes

Finland2

Kui sul on huvi soetada hüpoteeklaenu abil kinnisvara Soomes, siis siin on veidike olulist infot selleks.

 

 

Hüpoteeklaenu intressimäärad Soomes

Kui soovid taotleda hüpoteeklaenu, siis mängib intressimäära suurus üsna tähtsat rolli. Seega tasub natuke lahtiste silmadega ringi vaadata, et endale sobivaim välja valida.

Praegusel ajal on hüpoteeklaenude intressimäärad endiselt langustrendis, nagu nad on seda olnud ka mitme viimase aasta jooksul. Nii moodustas näiteks 2011. aasta septembris hüpoteeklaenu intressimäär 2.54%, 2016. aasta septembris aga 1.12%. Loomulikult on praegune Soomes hüpoteeklaenu võtjatele (ja juba hüpoteeklaenuga kinnisvara soetanutele) väga hea aeg.

 

 

Aga kui sa oled välismaalane?

Nagu ka igal pool mujal maailmas tahab ka Soome pank näha seda, et laenutaotleja on finantsiliselt stabiilne ning ta suudab võetud hüpoteeklaenu tagasi maksta. Viimaste aastatega on Soome pangad läinud laenutaotlejate suhtes nõudlikumaks. Nii võib juhtuda, et näiteks Soome kolinud välismaalastel on keerulisem hüpoteeklaenu saada, kui kohalikel, kindlasti ei ole see aga võimatu ning kindlasti ei lükka pank tagasi hüpoteegilaenu taotlust inimeselt, kellel on ette näidata stabiilne töökoht jätkusuutlikus ettevõttes ning taotleja näib ka muudmoodi usaldusväärne.

 

Kui sa Soome keelt ei valda või ei valda sa seda täielikult, siis lase kindlasti iga hüpoteeklaenuga seotud dokument tõlkida oma emakeelde ja seda isegi siis, kui pank seda ei nõua. Samuti tuleb kasuks, kui oled enne laenu taotlemist oma kodutöö ära teinud – kuna pangaametnik tahab sinu krediidivõimes veenduda, siis sinu asi on seda talle ka tõestada. Seega võta juba esimesele kohtumisele kaasa kõikvõimalikud enda finantside kohta käivad paberid. Loomulikult tuleb kasuks ka see, kui su eelnev laenukäitumine on veatu. Ole valmis selleks, et sinu varasemat krediidiajalugu kontrollitakse.

Soome pangad rahastavad kinnisvaraobjekti turuväärtusest ca 70-75% suuruse summa, ülejäänu peab endal omaosalusena olemas olema. Kui vaja on suuremat summat, siis on võimalik kasutada ka riigi garantiid või suurendada laenatavat summat lisatagatistega.

Posted in Uncategorized

Helsinglaste kinnisvaralaenu kulud suuremad kui mujal Soomes

Helsingi1

Hiljutine Bank of Finland’i poolt läbiviidud uuring näitas ilmekalt, et Helsingis elavate leibkondade kinnisvaralaenuga seotud kulud on keskmiselt umbes 60% võrra kõrgemad kui mujal Soomes elavate leibkondade omad. Nii maksavad Helsingi kodumajapidamised aastas üle 5000 euro kinnisvaralaenu intresse ja -makseid ühe kinnisvaralaenuga soetatud tarbimisühiku kohta, seevastu kui maapiirkondade elanikel moodustavad kinnisvaralaenu intressid ja -maksed aastas üle 3000 euro ja teiste linnade elanikel on samad kulud umbes 4000 eurot aastas ühe kinnisvaralaenuga soetatud tarbimisühiku kohta.

 

Helsinglastel on ka suuremad sissetulekud

Hoolimata suhteliselt kõrgetest eluasemekuludest on Helsingi elanikel tänu oma kõrgemale sissetulekute tasemele rohkem finantsilist manööverdamisruumi kui mujal Soomes elavatel inimestel. Uuring kinnitas, et sissetulekute arengut peegeldavad eriti hästi kinnisvara hinnad ja seda just eriti tiheda asustusega piirkondades. Kui Helsingi kinnisvaraomanike käsutusse jääb peale eluaseme kulude ja muude vajalike kulude mahaarvestamist üle 20000 euro aastasest netosissetulekust ühe kinnisvaralaenuga soetatud tarbimisühiku kohta, siis maapiirkondades on sama summa ca 15000 eurot.

 

Üürida veelgi kallim

Kui rääkida üürnikest, siis neil on veelgi vähem finantsilist mänguruumi ja seda olenemata elukohast, aga üldiselt võrreldes üürikulusid erinevates Soome osades, siis olid tulemused laias laastus sarnase kinnisvaralaenuga soetatud objektidele omanikega. Hoolimata Helsingi hüppeliselt kerkinud üürihindadele jääb Helsingis eluaset üürivate leibkondade käsutusse peale eluaseme kulude ja muude vajalike kulude mahaarvestamist keskmiselt ca 7000 eurot aastasest netosissetulekust ühe tarbimisühiku kohta, sama summa mujal Soomes on seevastu isegi alla 5000 euro.

Mõistet tarbimisühik kasutatakse kodumajapidamiste tarbimise statistika koostamiseks ning see väljendab kodumajapidamise suurust selle liikmete osakaalu summana. Täiskasvanuid arvestatakse tarbimisühikus koefitsiendiga 1,0, üle 13-aastaseid pereliikmeid koefitsiendiga 0,5 ja alla 13-aastaseid lapsi koefitsiendiga 0,3.

Posted in Uncategorized

Lätlaste mure: oma kodu tahaks küll, aga raha kinnisvaralaenu maksmiseks on vähevõitu

Azulejaria de autores

Vaatame põgusalt, kuidas läheb meie lõunanaabrite lätlaste kinnisvaraturul. Millised on nende statistilised numbrid?

Analoogselt Eestiga tuntakse ka Läti kinnisvaraturul kõige rohkem huvi Riias asuvate korterite vastu. Kinnisvaralaenudest on kõige populaarsem 16-ks aastaks võetav kinnisvaralaen, mille keskmine summa on 55 000 eurot.

 

Ostmine rohkem hinnas kui üürimine

Üldises kontekstis võib öelda, et huvi kinnisvaralaenude vastu on lätlastel suur ning aasta-aastalt näitab see tugevat tõusutrendi. Suisa 41%-l lätlastest on oma kodu ostmise teema aktuaalne, sest üle poole ehk 57% neist usub, et mõistlikum kui üürida, on oma kodu osta. Sellist arvamust põhjendas 72% vastanuist sellega, et kinnisvaralaenuga kodu ostmisel on igakuine kinnisvaralaenu makse võrdne võõra vara (mis jääbki võõraks) üürimaksega või paremal juhul isegi sellest väiksem. 67% hindas oma kodu ostmist pikaajalise investeeringuna. Üürimist peab kasulikumaks vaid iga kümnes lätlane. Nende põhjendused selleks olid järgnevad:

* üle poole inimestest ei ole kindlad, kas selline pikaajaline kohustus, mille nad kinnisvaralaenu näol endale võtavad, on neile ikka ka pikemas perspektiivis jõukohane;

* iga kolmanda vastanu arvates on praegusel ajal kinnisvara kvaliteet ja selle eest nõutav hind kõvasti nihkes;

* 37%-l on keeruline leida sellist elamist, mis nende seatud kriteeriumitele vastaks.

 

Rahvas tahab suuremaid palku

Paraku võib arvata mida tahes, aga kurb tõsiasi on see, et enamustel lihtsalt napib kinnisvaralaenu võtmiseks rahalisi vahendeid ja seda nii omaosaluse kui ka igakuiste laenu tagasimaksete osas. Esimese põhjuseks on tavaliselt vajalike säästude puudumine – seda näitab ilmekalt ka asjaolu, et lastega peredele riigi poolt võimaldatavat abi kinnisvaralaenu omaosaluse tasumisel kasutab juba 40% kinnisvaralaenu saajatest. Statistika näitab, et kinnisvaralaenu saaja lätlase keskmine igakuine sissetulek moodustab 1000-1500 eurot, aga probleeme tekitab ka see, et suur osa Läti majandusest on mitteformaalne. Maakeeles öelduna tähendab see seda, et paljud saavad nn. ümbrikupalka ning ametlikke sissetulekuid, mida pangad laenutaotleja maksevõime hindamisel aktsepteeriksid, ei ole inimestel lihtsalt ette näidata.

Posted in Uncategorized