Lätlaste mure: oma kodu tahaks küll, aga raha kinnisvaralaenu maksmiseks on vähevõitu

Azulejaria de autores

Vaatame põgusalt, kuidas läheb meie lõunanaabrite lätlaste kinnisvaraturul. Millised on nende statistilised numbrid?

Analoogselt Eestiga tuntakse ka Läti kinnisvaraturul kõige rohkem huvi Riias asuvate korterite vastu. Kinnisvaralaenudest on kõige populaarsem 16-ks aastaks võetav kinnisvaralaen, mille keskmine summa on 55 000 eurot.

 

Ostmine rohkem hinnas kui üürimine

Üldises kontekstis võib öelda, et huvi kinnisvaralaenude vastu on lätlastel suur ning aasta-aastalt näitab see tugevat tõusutrendi. Suisa 41%-l lätlastest on oma kodu ostmise teema aktuaalne, sest üle poole ehk 57% neist usub, et mõistlikum kui üürida, on oma kodu osta. Sellist arvamust põhjendas 72% vastanuist sellega, et kinnisvaralaenuga kodu ostmisel on igakuine kinnisvaralaenu makse võrdne võõra vara (mis jääbki võõraks) üürimaksega või paremal juhul isegi sellest väiksem. 67% hindas oma kodu ostmist pikaajalise investeeringuna. Üürimist peab kasulikumaks vaid iga kümnes lätlane. Nende põhjendused selleks olid järgnevad:

* üle poole inimestest ei ole kindlad, kas selline pikaajaline kohustus, mille nad kinnisvaralaenu näol endale võtavad, on neile ikka ka pikemas perspektiivis jõukohane;

* iga kolmanda vastanu arvates on praegusel ajal kinnisvara kvaliteet ja selle eest nõutav hind kõvasti nihkes;

* 37%-l on keeruline leida sellist elamist, mis nende seatud kriteeriumitele vastaks.

 

Rahvas tahab suuremaid palku

Paraku võib arvata mida tahes, aga kurb tõsiasi on see, et enamustel lihtsalt napib kinnisvaralaenu võtmiseks rahalisi vahendeid ja seda nii omaosaluse kui ka igakuiste laenu tagasimaksete osas. Esimese põhjuseks on tavaliselt vajalike säästude puudumine – seda näitab ilmekalt ka asjaolu, et lastega peredele riigi poolt võimaldatavat abi kinnisvaralaenu omaosaluse tasumisel kasutab juba 40% kinnisvaralaenu saajatest. Statistika näitab, et kinnisvaralaenu saaja lätlase keskmine igakuine sissetulek moodustab 1000-1500 eurot, aga probleeme tekitab ka see, et suur osa Läti majandusest on mitteformaalne. Maakeeles öelduna tähendab see seda, et paljud saavad nn. ümbrikupalka ning ametlikke sissetulekuid, mida pangad laenutaotleja maksevõime hindamisel aktsepteeriksid, ei ole inimestel lihtsalt ette näidata.

Posted in Uncategorized

Kuidas läheb Läti „võtmed tagasi” kinnisvaralaenudel?

VõtmedTagasiKinnisvaralaen

Teatavasti jõustus meie naaberriigis Lätis neli aastat tagasi uus seadus, mille kohaselt on kinnisvaralaenu tagasimaksmisega hätta jäänud inimestel võimalik selle laenu eest ostetud kinnisvaraobjekti võtmed lihtsalt pangale tagasi anda ja sellega loetakse kinnisvaralaenu leping täidetuks. Sellise seaduse eesmärgiks oli ühelt poolt kaitsta võlgnike huve ning teiselt poolt tõsta ka pankade endi vastutustundlikkust. 2013. aastal huilgasid ka meie finantsspetsialistid vaimustusest ning korduvalt on olnud erinevates ringkondades arutluse all küsimus sellest, kas ka meie peaksime Läti eeskujul analoogse seaduse vastu võtma. Seni on meil asi jäänudki ainult arutelude tasemele. Ja ehk on see ka hea – saame nüüd Läti laenuturu reaalse kogemuse pinnalt analüüsida, kuidas uuel seadusel läinud on, milline on olnud selle mõju praktikas. Ning teha sellest omad järeldused.

 

Ainult seadusega vaesuse vastu ei võitle

Seesama reaalne kogemus paraku midagi eriti optimistlikku ei näita. Juba enne seda, kui seadus jõustus, saadi juba aru, et uus regulatsioon saab olema liialt range ning seetõttu jäeti jõusse ka pankadele võimalus anda välja tavapäraseid kinnisvaralaenusid, aga eeltingimusena pidid nad kinnisvaralaenu taotlejatele alati ka „võtmed tagasi” kinnisvaralaenu võimalust pakkuma. Kuna aga sellel tootel oli nõutav suurema omaosaluse maksmine ning ka laenuintressid on kõrgemad, siis väga suurt huvi uus laenutoode inimestes loomulikult ei tekitanud. Nii ongi tekkinud omapärane olukord, kus seaduslik regulatsioon on olemas, aga tegelikkuses see ei rakendu. Sest selleks pole lihtsalt vajadust, inimesed lihtsalt ei suuda kinnisvaralaenu suuremat omaosalust maksta. Et uus kinnisvaralaenu võimalus loodetud hoogu sisse pole saanud, selles mängib ilmselt oma rolli ka see, et Lätis on eraisiku pankrotti tunduvalt lihtsam läbi teha, kui näiteks Eestis. Nii võib eraisik Lätis pea kõigist ma võlgadest vabaneda vaid 2–3 aastaga, Eestis kulub selleks 5 aastat vägagi ebamugavat menetlust. Pole siis ka midagi imestada, et Lätis vormistab eraisiku pankroti ca 120 inimest ühes kuus, samal ajal, kui Eestis näitab sama statistika sama arvu vast terve ühe aasta kohta.

 

Saame läbi Lätita

Olukorras, kus nii kinnisvaralaenude hind, nende kättesaadavus ja ka kinnisvaralaenuvõlgnike arv on Eestis kogu meie uue iseseisva riigi kehtimise aja kõrgeimal tasemel, ei ole Läti kogemus kindlasti see, millest õppust võtta ja ka ehk siin rakendada. Sest just need kolm näitajat on tugeva majanduse alustaladeks. Ja mõjutab neid kolme näitajat eelkõige see, kui avatud ja usaldusväärne on laenuturg ning kui optimaalselt on see reguleeritud. Vastutus kinnisvaralaenu võtmisel peab säilima, võimet kinnisvaralaenu tagasi maksta peavad adekvaatselt hindama nii pangad kui ka laenutaotlejad ise, sest ainuüksi seadusega vaesuse vastu ei võitle. Aga hea on siiski see, et meil on olemas lähedane näide – selle pinnalt saame meie õppida ja teha õigeid otsuseid sellest, mida oleks otstarbekas naabritelt üle võtta. Senine kogemus igatahes näitab, et „võtmed tagasi” kinnisvaralaen ei ole seda mitte.

Posted in Uncategorized

Soomes tegutsev S-Pankki pakub 45-aasta pikkust kinnisvaralaenu

hüpoteeklaenEelmise aasta lõpus tuli Soome S-Pankki turule rekordpika tagasimaksetähtajaga kinnisvaralaenuga – nimelt on võimalik uute kinnisvaraobjektide ostmisel taotleda nüüd ka suisa 45 aasta pikkust kinnisvaralaenu. Selliselt kavatseb pank vähendada igakuiseid laenumakseid ning suurendada eluasemelaenu saajate igapäevaseid tarbimisvõimalusi. Lisaks on võimalik võtta 2-5-aastane laenupuhkus, mille ajal saavad laenusaajad tasuda vaid intresse. 

 

Uus kinnisvaralaen tahab kummutada tüüpilist arvamust

 

„Soovisime uuendada oma finantseerimise viise, et laenusaajatel oleks võimalik elada uutes ja ilusates kodudes, aga selliselt, et elamiskulud liiga palju muid kulutusi ei piiraks. Aga soovisime uut tüüpi laenuga ka esitada väljakutse tüüpilisele soomlaste nägemusele: võimalikult kiire laenu tagasimaksmine peab olema iga laenusaaja suurim eesmärk. Ei pea. Valikuvabadust peaks olema rohkem ja panga ülesanne selles tagada, et laenutaotleja finantsplaanidel on ka majanduslikult jätkusuutlik alus olemas” selgitab uut tüüpi laenu olemust S-Pankki arendusjuht Päivi Huttunen.

Hetkel pakub S-Pankki võimalust 45 aasta pikkuse tagasimaksetähtajaga kinnisvaralaenudega finantseerida ainult teatud kindlate kinnisvaraobjektide soetamist. Sellisteks kinnisvaraobjektideks on valitud Skanska poolt Keravale ehitatavad BoKlok majad ja YIT’i poolt Soome mitmesse eri paika ehitatavad Smart majad. 

 

Pikk kinnisvaralaen paneb Finantsinspektsiooni muretsema

 

Kuna Rootsis on pika tagasimaksetähtajaga kinnisvaralaenud juba mõnda aega laenuturul olemas, siis panevad nende tagajärjed Soome finantsspetsialiste muretsema – nimelt on spetsialistide hinnangul Rootsi kinnisvaraturu ülekuumenemine just pikkade kinnisvaralaenude tagajärg. Seetõttu võeti möödunud suvel Rootsis vastu ka seadus uute kinnisvaralaenude lühendamisest.

„Kui pikki kinnisvaralaenusid hakatakse ka Soomes eelistama, võib ka siin olla sama tagajärg.” kirjutab Finantsinspektsiooni blogis osakonna juhataja Jyri Helenius. Lisaks rõhutab Helenius, et pikk laenutähtaeg muudab ka laenuriski arvestamise pangale keerulisemaks – raske on ju ette ennustada, mis kõik 45 aasta jooksul muutuda võib. Lisaks on kasvanud Soomes ka kinnisvaralaenude võlgnevuste määr rekordiliseks, mis koos praeguste madalate intresside võimaliku tõusuga tulevikus kujutab pankadele topeltriski. 

Posted in Uncategorized

Intressimäär jätkab madalal tasemel, pangad tõmbavad kinnisvaralaenudele pidurit

kinnisvaralaenKäesoleva aasta septembrikuus moodustas intressimäär uutele kinnisvaralaenudele 2,36%, mida on veel pisut vähem, kui eelneva kahe kuu jooksul. 

Langustrendis on jätkuvalt ka enamuste kinnisvaralaenude aluseks võetav kuue kuu euribor, mis oktoobrikuus moodustas -0,207%. Septembrikuus oli sama number -0,199%. Siiski ei saa miinusmärgiga kuue kuu euriboriga põhejndada kinnisvaralaenude madalat intressimäära, sest  negatiivne euribor loetakse juba mõnda aega nulliga võrdseks. Mis omakorda tähendab seda, et kinnisvaralaenude riskimarginaali see ei vähenda. Nii ongi tekkinud olukord, kus pangad annavad kinnisvaralaene riskimarginaaliga. 

 

Pangad tõrjuvad kinnisvaralaene

 

Kinnisvaralaenud võtjatele nagu näiliselt soodne keskkond seevastu soodustab järjekordse võimaliku kinnivarabuumi tekkimist. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli hinnangul on kinnisvaraturul selles osas valitsevaks trendiks nn. ettevaatlik optimism – kinnisvara müügimahtude järgi vaadates kinnisvarabuumi veel siiski käimas ei ole, aga turuosaliste aktiivsest tegevusest ja rohkearvulistest uusarendustest järelduvalt võib eeldada suurt pakkumist ning sellega seonduvalt paraku ka üürihindade kasvu aeglustumist. Seega tendents kinnisvarabuumi poole liikumiseks on selgelt olemas ning just seetõttu on ka pangad hakanud viimasel ajal nii populaarsele kinnisvaraärile teadlikult pidurit tõmbama ja kinnisvaraprojektide finantseerimist tõrjuma.

Laenutaotluste hüppelist kasvu viimase poole aasta jooksul kinnitas hiljuti toimunud Peeter Pärteli 12. kinnisvarakoolitusel Swedbank’i kinnisvarasektori juht Ero Viik. Üüriäri ja kinnisvarasse investeerimine on käesoleva ajal ääretult populaarne ning seetõttu laekub panka igal nädalal vähemalt üks kinnisvaralaenu taotlus, millega soovitakse laenu mõnes uues majas korraga vähemalt viie üürikorteri ostmiseks. Nii on näiteks Swedbank’i selleaastane kinnisvaralaenude portfell juba täis saamas. 

Posted in Uncategorized

Miks pank ei anna kinnisvaralaenu? Viis võimalikku põhjust.

kinnisvaralaenEeltöö võib olla küll põhjalik, aga sellegipoolest võib olla, et kinnisvaralaenu taotlusele vastab pank negatiivselt ja kodulaenu ei anna. Vaatame korraks üle, millised on kodulaenust keeldumise peamised põhjused. 

Liiga väike omafinantseering

Tavaliselt on pankade nõue omafinantseeringule 10% ümber – kuigi pakutakse ka ilma omafinantseeringuta kinnisvaralaene. Koos väikese omafinantseeringuga peab kaasnema aga heas korras tagatisvara – see tähendab, et laenu tagatiseks oleks uus korter või maja mõnes suuremas linnas. Vastasel juhul tuleb arvestada siiski mitu korda suurema omafinantseeringuga. 

Eelnevad maksehäired

Kinnisvaralaenu taotlemisel on taotleja tausta kontrollimine erakordselt tähtis. Kui taotleja eelnev maksekäitumine on olnud halb, ootab teda eest pikk ja põhjalik tõestamine ning selgitusi tuleb anda ka aastatetaguste tegude ja tegematajätmiste kohta. 

Lisatagatist ei ole

Kui kinnisvaralaenu taotlejal on piisav sissetulek, siis on tal võimalik osa omafinantseeringust lisatagatisega asendada. Silmas pidada tuleks siinjuures seda, et nõuded lisatagatisele on pea samad, mis ka põhitagatisele. 

Taotleja töötab veel katseajal

Kui kinnisvaralaenu taotleja on hiljuti vahetanud töökohta ja töötab veel katseajal, siis peab ta arvestama, et panga jaoks on ka see nö. „punane lipp”. Muuhulgas pöörab pank tähelepanu ka kinnisvaralaenu taotleja töötamise valdkonnale – väiksemad on võimalused kinnisvaralaenu saada on näiteks neil, kes töötavad toitlustus-, majutus- või ehitussektoris. Küll aga ei pruugi automaatset negatiivset vastust järgneda taotleja töötamise puhul küll katseajal, aga näiteks info-, finants-, või energiasektoris. 

Väike maksevõime

Kõrgemad sissetulekud on kindlasti laenuvõime hindamisel üks olulisematest teguritest, kuigi kindlat positiivset vastust kinnisvaralaenu taotlusele ei pruugi ka see garanteerida.

Posted in Uncategorized

Soome hüpoteeklaenud lähevad üha odavamaks – pangad tingivad marginaalide üle

hüpoteeklaenSoome pankade hüpoteeklaenude marginaalid on käesoleval aastal jätkuvalt languses, kuigi kõige populaarsem hüpoteeklaenude intressimäär ehk 12 kuu Euribor on olnud negatiivne juba alates veebruarikuust. Soome pankade võitlus uute hüpoteeklaenude pärast on langetanud veidi ka hüpoteeklaenu kogumaksumust mõjutavaid muid tasusid ja kulusid. 

Viimastel aastatel hüpoteeklaenudega tulu teenivatele Soome pankadele olnud keeruline aeg

Majanduslangus murdis nõudluse hüpoteeklaenude järele ning intressimäärade langus on langetanud klientide laenukulusid nii, et vanad laenud lühenesid väga kiires tempos. 

Soome pangad eemaldasid pakkumisest juba ammu hüpoteeklaenude 3 ja 6 kuu Euribor’ide alusel arvestatavaid intressimäärasid ja hakkasid hüpoteeklaenude taotlejatele pakkuma ainult 12 kuu või rohkema alusel arvestatavate Euribor’ide alusel arvestatavaid intressimäärasid. Käesoleva aasta veebruarikuus langes miinusesse ka kõige populaarsem, 12 kuu Euribor’i alusel arvestatav intressimäär. Oleks võinud ju arvata, et Soome pangad toetavad hüpoteeklaenude toetamiseks nende marginaale, kuid tegelikkuses toimus teisiti. Hüpoteeklaenude intressimäär ja marginaal – st. aastane intressimäär – oli uute Soome hüpoteeklaenude puhul maikuus 1,21%. Seega oli intressimäära osa selles üsna nullilähedane. 

Viimastel kuudel on Soome hüpoteeklaenude marginaalid on jätkuvalt langenud.

Keskmiselt moodustab hüpoteeklaenude marginaal nüüd keskmiselt 1,2%, samas kui 2013. aastal moodustas see oma haripunktis 1,6%. Marginaalide kahanemine on seletatav asjaoluga, et pankade endi rahastamine on nüüd kõigi aegade madalaimal tasemel ehk siis hüpoteeklaenu võtmine on nüüd rekordiliselt madal. Teine põhjus marginaalide languseks on konkurents. Soome pangad võistlevad klientide üle ja kliendid omakorda parimate hüpoteeklaenude pakkumiste üle, sest marginaalide hinnavahemik on käesoleval ajal samuti laiem kui kunagi varem. Siiski tähendab see omakorda ka seda, et pangad hindavad täpsemini kliendi tulevast võimet hüpoteeklaen tagasi maksta. 

Soome pankade uus normaalsus

Hüpoteeklaenu klient ei ole Soome pankadele praegu eriti suur kasumiallikas, aga pangad arvestavad ka sellega, et pikaajalisse suhtesse saab mahutada lisaks ka suurema tuluga tooteid, nagu näiteks investeeringuid ja kindlustust. Hüpoteeklaenu kliendid on Soome pankadele endiselt tähtsad ja see võibki olla pankade uus normaalsus – pangad peavad olukorraga kohanema ning leidma koos klientidega need elemendid, tänu millele nende suhe on pikaajaline ja jätkusuutlik.

Posted in Uncategorized

Ameeriklased kinnisvaralaenu intressimäära tõusu pärast ei muretse

kinnisvaralaenKinnisvaralaenude intressimäärad on Ameerika Ühendriikides viimasel ajal küll jätkuvalt tõusnud, aga paanikaks ei ole siiski põhjust – intressimäärad on praegusel ajal ikkagi veel väga madalal tasemel.

Nii on näiteks keskmine 30 aasta pikkuse kinnisvaralaenu fikseeritud intressimäär võrreldes aastataguse 3.97%-ga kasvanud kuni 4.16%-ni ning kinnisvaralaenu igakuine tagasimakse 241 000 dollarit maksnud maja ja 20%-se omafinantseeringu puhul mullusest 21 dollarit suurem. 

Keskmise interssimäärani jõudmiseks on veel pikk maa minna

Alla 5%-ne intressimäär on Ameerika Ühendriikide poolt väljastatavate kinnisvaralaenudel olnud tavaline juba terve dekaadi aastate jagu. Aga arvestades, et 1996. aastal oli keskmine kinnisvaralaenu intressimäär Ameerika Ühendriikide pankades 5.67% ja 1990. aastal isegi 10.13%, siis on piisavalt ruumi intressimäära tõstmiseks ilma, et see isegi aastate keskmisele tasemel jõuaks. 2017. aastaks etteennustatav intresside tõus ei vaimusta loomulikult kedagi, aga arvatakse, et ületamatut takistust see siiski endast ei kujuta. Rohkem oleks selle mõju tunda vaid riigi kalleima kinnisvaraga piirkondades, nagu näiteks San Franciscos ja Manhattanil. 

Ülimadalate intressimäärade aeg on ümber

Ennustatakse, et 2017. ja 2018. aastal toob lühikeste laenude intressimäärade tõus endaga kaasa ka mitmete teiste laenude intressimäärade tõusu. Siiski ei peaks need tõusma nii palju, et paanikaks põhjust anda. Samas on positiivne see, et intressimäärade tõus toob tõenäoliselt kaasa ka selle, et turule tuuakse rohkem erinevaid kinnisvaralaenude tüüpe, sealhulgas ka rohkem muutuva intressiga kinnisvaralaenude võimalusi. See saab olema tingitud tarbijate nõudlusest ja pankade soovist sellele nõudluse

Posted in Uncategorized

Brexit’i all kannatavad kõige rohkem Inglismaa esmakordsed hüpoteeklaenude taotlejad

hüpoteeklaenBrexit’i tagajärjel on suurima löögi alla sattunud esmakordsed hüpoteeklaenu taotlejad.

Esmakordse hüpoteeklaenuga ostetud maja maksumus saavutas oma tipu käesoleva aasta juunikuus, moodustades kesmiselt £ 161 912. Kuid sellisele summale vastavate väikese omakapitaliga (5%) hüpoteeklaenude arv on alates juunikuust langenud, olles sellega ka ainuke langustrendis olev hüpoteeklaenu tüüp. Alates 2014. aasta teisest kvartalist on 5%-lise omakapitaliga hüpoteeklaenud olnud stabiilses languses, moodustades nüüd vaid 2,5% kõikidest väljastatud hüpoteeklaenudest. 2014. aasta 2. kvartalis moodustas see 4,2%. Ekspertide sõnul on languse põhjuseks hüpoteeklaenu andjate suurem ettevaatlikus ja väiksem riskivalmidus. See omakorda peegeldab aga laenuandjate üha suurenevat muret sellest, et eluasemeturg hakkab referendumi kiiluvees tasapisi takerduma. 

Hüpoteeklaenude andjad ei taha riskida

Kõrge väärtusega hüpoteeklaenud, st hüpoteeklaenud, mille puhul hüpoteeklaenu summa kujutab endast enamust kinnisvara eest makstud hinnast, on riskantsed, kuna need paljastavad laenuandja ja kinnistu omaniku võimalikku negatiivset omakapitali juhul, kui kinnisvara hinnad peaksid langema. Sellisel juhul muutub negatiivse omakapitaliga tasumata hüpoteeklaen suuremaks, kui seda on laenuga ostatud kinnisvara väärtus. Seetõttu kõrvaldasid Inglismaa hüpoteeklaenu andjad turult hiljuti ka viis väikese omakapitali määraga esmakordse hüpoteeklaenu tüüpi.

Suurema omakapitaliga hüpoteeklaenud tõusvas trendis

Suurema omakapitaliga hüpoteeklaenude arv on aga alates juunikuust jõudsalt tõusnud ning augustikuus tutvustades Inglismaa hüpoteeklaenude andjad kümmet uut 20%-lise omakapitaliga esmakordse hüpoteeklaenu tüüpi. Seega on nende jaoks, kellel on piisavalt raha suurema omakapitaliga hüpoteeklaenu võtmiseks, kinnisvara ostmine soodsam kui kunagi varem – intressimäärad on üle aegade madalaimad.

Posted in Uncategorized

„Võtmed panka” kinnisvaralaenu süsteemi rakendamine Eestis muudaks laenajad üürnikeks

kinnisvaralaenMitmetel kinnisvarakonverentsidel on arutatud ja analüüsitud Lätist tuntud „võtmed panka” kinnisvarasüsteemi rakendamist Eestis. Kas oleks seda mõtekas ka Eestis teha, mis sellega kaasneks ja milline oleks selle mõju Eesti kinnisvaraturule tervikuna.

Spetsialistid on vastu

Kinnisvara ja panganduse spetsialistid arvavad, et Lätist tuntud nn. „võtmed panka” laenupoliitika rakendamine Eestis viiks selleni, et enamus inimesi saakski ainult eluaset üürida, sest ostmiseks on kinnisvaralaenu omaosalus liiga suur – kuna kinnisvaralaenu jääk peab olema igal juhul väiksem kui seda on kinnisvaralaenu tagatise väärtus, siis peaksid pangad sellise kinnisvaralaenupoliitika rakendamisel omaosaluse protsenti suurendama. See tingib omakorda aga olukorra, kui omaosaluse kogumiseks on vaja kauem üürikorteris elada. 

kinnisvaralaenKinnisvaralaenu võtja arvab teisiti

Tavainimesed kipuvad „võtmed panka” kinnisvaralaenusüsteemi suhtuma loomulikult pigem pooldavalt, sest asja negatiivsele poolele nad kohe mõelda ei oska. Negatiivne pool seisneb siin aga selles, et seda süsteemi kasutanud inimesele rakendatakse järgmise kinnisvaralaenu võtmisel automaatselt suuremat intressiprotsenti ja ka tagatis peab olema suurem. Pigem peaks siin hindama siiski konkreetse kliendi maksevõimet ja analüüsima seda, kas ehk saaks kogu asja hoopiski seadusandlusega efektiivsemaks muuta. Lisaks on ka Läti kolleegidelt saadud signaale sellest, et sealse süsteemi näol oli tegu pigem valimisteks vajaliku populistliku sammuga. Kui aga valimised läbi said, ütlesid pangad aga, et selliste tähtsate valdkondade regulatsioonide muutmisel oleks eelnevalt vaja ka pankasid asjasse kaasata. Ka ei tehtud korralikku mõjuanalüüsi ning pigem tehti sellega juba kukkuvale turule hoopiski karuteene.

Posted in Uncategorized

Ettevõtjad ja koduostjad laenavad hoogsalt

kinnisvaralaenEesti Panga viimase poole aasta statistika kohaselt võib järeldada, et kõikvõimalike laenude võtmine käib üsna suure hooga ning laenude võtjateks on nii ettevõtjad kui ka kinnisvaralaenuga eluaseme soetajad. Nimelt on juriidilistele isikutele antud laenude ja liisingute portfell selle ajaga suurenenud 8% võrra ning kinnisvaralaenusid väljastatud aastataguse ajaga võrreldes lausa 14% rohkem. 

Aastataguse ajaga võrrelduna on pankade poolt juriidilistele- ja eraisikutele väljastatud laenude ja liisingute jääk oma 16,5 miljardi euroga kasvanud 6,4% võrra. Eelkõige on see toimunud ettevõtetele antud laenude arvelt, mis on aasta jooksul 8% võrra kasvanud. Ka võib järeldada, et näiteks anti käesoleva aasta juunikuus rohkem laenusid logistika- ja tööstussektorile. Kõigi juriidilistele isikutele väljastatud pikaajliste liisingute ja laenude käive moodustas juunis 230 miljonit eurot, mis on eelnevate kuudega sarnasel tasemel. Eelmise aasta juuniga võrreldes väljastati pikaajalisi laene ja liisinguid 18% võrra rohkem. Eelnevate kuudega võrreldes anti juunis kõige rohkem laene tööstus- ja logistikasektorile.

kinnisvaralaenEraisikutele väljastatud liisingu- ja laenuportfelli aastakasv on viimasel poolaastal olnud ca 5% juures. Suurima osa eraisikutele väljastatud laenudest moodustavad loomulikult kinnisvaralaenud, mida näiteks juunikuus väljastati kogusummas 92 miljonit eurot, mida oli aastataguse ajaga võrreldes 14% võrra rohkem. Autoliisingud seevastu vähenesid, mis oli omakorda tingitud sellest, et ka uute autode müük juunikuus vähenes. 

Juunikuus eraisikutele välja antud uute kinnisvaralaenude intressimäär kasvas veidi ning moodustas 2,3%, mis on omakorda viimase viie aasta kõrgeim keskmine intressimäär. Juriidilistele isikutele väljastatud kinnisvaralaenude intressimäär jäi 2,5% juurde.

Posted in Uncategorized