Ihaled maale ja linnast ära? Omalaen.ee tuleb appi! Vol. 2.

Maamaja

Jätkame eelmises blogipostituses poolelijäänud juttu sellest, kuidas Omalaen.ee saab sinu unistuste maakodu soetamisel abiks olla.

 

Omalaen.ee kaudu taotletud hüpoteeklaenu tingimused on soodsad ja hüpoteeklaenu tagasimaksmise võimalused paindlikud. Hüpoteeklaenu pakume suuruses kuni 70% hüpoteeklaenu tagatiseks seatava kinnisvaraobjekti väärtusest, aga täiendava kinnisvaraobjekti tagatisel seadmisel võib saada ka 100%-list finantseerimist. Minimaalselt on hüpoteeklaenu suuruseks 2000 eurot, maksimaalselt 100 000 eurot.

 

Hüpoteeklaenu intressimäär oleneb taotletava hüpoteeklaenu konkreetsetest asjaoludest, minimaalselt on intressimäära suuruseks 16%. Hüpoteeklaenu pakub Omalaen.ee minimaalselt 3 kuuks, maksimaalselt võib laenuperiood ulatuda kuni 15 aastani.

 

Hüpoteeklaenu tagasimakseteks pakume vastavalt hüpoteeklaenu taotleja soovile kolme erinevat võimalust:

 

1) Annuiteedigraafik – hüpoteeklaenu igakuise põhiosa ja intressisumma liidetakse ning jagatakse kogu laenuperioodi pikkuselt võrdseteks makseteks. Antud skeemi puhul on laenuperioodi alguses igakuisel maksel intressimäär laenu põhiosast suurem, lõpuosas aga vastupidi.

2) Igakuised intressimaksed – kogu laenuperioodi vältel maksab hüpoteeklaenu saaja ainult intresse, hüpoteeklaenu põhiosa tasub ta aga ühekordse maksena ära laenuperioodi lõpus.

3) Ühekordne tagasimakse – nagu nimigi ütleb, toimub selle skeemi kohaselt kogu hüpoteeklaenu summa tagasimaksmine laenuperioodi lõpus ühe maksega ning igakuiseid kuumakseid ei toimu.

 

Et aga oma unistust maakodust hakata teoks tegema, tuleb kõigepealt teha Omalaen.ee’le vastav hüpoteeklaenu taotlus. Ka see on äärmiselt lihtne ja mugav – täida vaid vastav taotlusvorm SIIN ning juba ühe tööpäeva jooksul võtab ühendust personaalne laenunõustaja, kelle abiga edaspidiseid toiminguid jätkata.

 

Elu on elamiseks! Ja Eestimaa suvi nautimiseks! Tegutse ja ära maga seda lühikest aega maha! Sest juba homme võib meil taaskord olla too legendaarne olukord, kus juulikuus lumi on maas.

Posted in Uncategorized

Ihaled maale ja linnast ära? Omalaen.ee tuleb appi! Vol. 1.

Maamaja1

 

Suur suvi on lõpuks Eestimaale jõudnud ning käes aeg vastu võtta ja sisse ahmida iga viimastki virvendust, mis sel imetabasel ajal pakkuda on. Kõrvetav päike, mahe tuuleõhk, mitte enam külm, vaid kuumavat keha mõnusalt jahutav merevesi, soojad ja valged suveööd, imelised kiirgavad päikeseloojangud.

 

Kui meie kolmveerand aastat kestva kehva suusailmaga on linnas ja korteris elamine ka üsna okei, siis just tõelise suve saabudes kasvab ihalus linnaahelatest lahti murda ja maale ära saada. Heita pikali ja lasta end kõrvetavatel päikesekiirtel pruuniks paitada – omaenda terrassil! Korjata esimesi punetavaid maasikaid – omaenda peenrast! Lihtsalt joosta paljajalu mööda kastamärga muru – omaenda maalapil!

 

Kinnisvaraturg õitseb ja õilmitseb ning üle kogu ilusa Eestimaa on pakkumisel kümneid ja kümneid imelisi maakodusid. Aga… kellel meil ikka neid kümneid ja sadu tuhandeid kohe nii tagataskust võtta on? Aastaid ja aastakümneid raha kogumine pole ammu juba otstarbekas ning ka panga poole pöördumine ei pruugi iga kord tulemuslikuks osutuda.

 

Lahendamatuid olukordi aga teatavasti pole olemas – sinu unistuste maakodu ostu finantseerimisel tuleb heameelega appi Omalaen.ee. Vaatamegi meeldetuletuseks üle, miks on otstarbekas meilt hüpoteeklaenu taotleda, kuidas seda teha ning millised on tingimused.

 

Omalaen.ee pakub kinnisvara ostmiseks hüpoteeklaenu, mille tagatiseks saab seada juba olemasoleva kinnisvaraobjekti. Selliseks hüpoteeklaenu tagatiseks võib olla kas korter, maja, suvila või maatükk, millele laenu tagatiseks seatakse hüpoteek.

 

Hüpoteeklaenu taotlemine on meie juures lihtne ja kiire – taotluse vaatame läbi ja anname vastuse reeglina ühe tööpäeva jooksul. Käsitleme iga hüpoteeklaenu taotlust personaalselt ning tagame selle konfidentsiaalsuse. Hüpoteeklaenu tagatiseks seatava kinnisvara võime taotleja soovil hinnata ka ise ja ilma lisakuludeta. Tasuta on ka hüpoteeklaenu lepingu sõlmimine, selle muutmine ja laenuperioodi pikendamine. Pakume mitmeid võimalusi hüpoteeklaenu tagasimaksmiseks ning soovi korral on võimalus ka kogu hüpoteeklaen ennetähtaegselt tagasi maksta.

Posted in Uncategorized

Hispaania hüpoteeklaenude kulude ülevaade

Hispaania3

Vaatame siinkohal veel ka neid kulusid, millega Hispaanias hüpoteeklaenu taodeldes arvestama peaksid.

 

Ostetava kinnisvara hindamine

Enne hüpoteeklaenu väljastamist nõuab Hispaania hüpoteeklaenu andja, et ostetav kinnisvara oleks hinnatud teatud nende poolt kindlaksmääratud hindamisettevõtte poolt. Olenevalt kinnisvara väärtusest võib selline hindamine maksta paarisajast eurost kuni rohkem kui tuhande euroni. Hindamise kulud kannab hüpoteeklaenu taotleja.

 

 

Kinnistusraamatu väljavõtte tasu

Enne hüpoteegi väljastamist nõuab Hispaania laenuandja ostetava kinnisvara kohta kinnistusraamatu väljavõtte ehk nota simple esitamist. See on dokument, mis kinnitab, et ostetava kinnisvaraga ei ole seotud võlgu ega kohustusi. Ka selle väljastamise tasu maksab laenutaotleja.

 

Hispaania hüpoteeklaenu väljastamise tasu

Enamik Hispaania hüpoteeklaenude andjaid võtavad hüpoteeklaenu väljastamise eest fikseeritud määras tasu. Tavaliselt on selle suurus 0,5-2% hüpoteegi väärtusest.

 

Hispaania hüpoteeklaenu kindlustus

 

Hispaania hüpoteeklaenu taotlemisel tasub kaaluda ühte kolmest võimalikust kindlustuse tüübist. Esimene neist on kindlustus, mis katab kinnivaraobjekti ja selle sisustuse üldiselt. See on Hispaania hüpoteeklaenude puhul ka ametlikult nõutav ning nõutav on ka see, et kindlustushüvitise saajaks peab olema määratud laenusaaja. Kindlustushüvitise suurus määratakse kinnisvaraobjekti hindamisega ning see ei ole tavaliselt sama suur kui kinnisvaraobjekti enda väärtus – arvestatud on rahasummaga, mis kuluks vajadusel kinnisvaraobjekti ümberehitamiseks, aga millesse ei ole arvestatud maa väärtust. Teised kaks kindlustuse liiki on elukindlustus ja hüpoteegi kindlustus. Kumbki neist ei ole kohustuslik, aga kaaluda tasuks neid siiski – nende olemasolu aitab kaasa ka hüpoteeklaenu paremate tingimuste saamisel. Kindlustuse kulud varieeruvad olenevalt laenutaotleja vanusest ning võivad olla erinevates pankades erinevad.

 

 

Hüpoteeklaenu vormistamise notaritasu

Hispaania hüpoteeklaen peab olema kinnitatud notari juures. Notaritasu suurus sõltub sellest, kui palju on lepingus sätteid. Tavaliselt on neid samapalju kui kinnisvara ostu-müügilepingus.

 

 

Kinnistusraamatusse kandmise tasu

Hispaania kinnisvaraobjektile vormistatud hüpoteek peab olema kantud kinnistusraamatusse. Tasu selle eest on umbes sama suur kui kinnisvaraobjekti enda registreerimisel.

 

 

Hispaania riigilõiv

Riigilõiv on riigile makstav tasu ning selle suurus on teatud protsent hüpoteegist. Suurus võib varieeruda ka olenevalt kinnisvaraobjekti asukohast.

 

Tasu lepingu vormistamise organiseerijale

Siin on tegu maksega sellele firmale ehk gestoriale, mis hoolitseb selle eest, et kogu vormistamine kohalikus kinnistusraamatus saaks tehtud korrektselt. Hüpoteeklaenu andjad nõuavad tavaliselt teatud enda poolt valitud gestoria kasutamist. See tasu ei tohiks ületada paarisadat eurot.

Posted in Uncategorized

Ülevaade Hispaania hüpoteeklaenudest

Hispaania1

Kuna ka eestlaste seas on väga populaarne minna kas ajutiselt või alaliselt Hispaaniasse elama, siis vaatame korraks, mis toimub Hispaania hüpoteeklaenude turul.

 

Hispaania hüpoteeklaenude turul tegutsevad paljud hüpoteeklaenude andjad, kes pakuvad väga laia valikut erinevaid hüpoteeklaenusid. Hüpoteeklaenusid pakuvad nii pangad kui ka erilised hoiupangad (mida Hispaanias tuntakse cajas nime all) ning neid väljastatakse nii otse laenuandjate poolt kui ka hüpoteeklaenumaaklerite kaudu. Hispaanias pakuvad hüpoteeklaenusid riiklike pankade ja cajas’te kõrval ka mitmed rahvusvahelised pangad.

 

Ja just nagu teistelgi arenenud hüpoteeklaenude turgudel, erinevad ka Hispaanias pakutavate hüpoteeklaenude maksumused ja tingimused suuresti – alates jäikade tingimustega kallimatest kuni paindlike ja odavamateni.

 

Kuigi Hispaania hüpoteeklaenude intresside määrad arvutatakse Euroopa Keskpanga poolt määratud baasintressi alusel, on hüpoteeklaenude pakkujatele jäetud oma tasude ja tingimuste määramisel suhteliselt vabad käed. Kuigi nagu ka kõikjal mujal, seab ka siin turg ise omad piirangud.

 

 

Muutuva ja fikseeritud intressimääraga hüpoteeklaenud Hispaanias

 

Enamik nii välismaalastele kui ka hispaanlastele endile väljastatavaid hüpoteeklaenusid on muutuva intressimääraga, st. hüpoteeklaenu igakuise makse suurus varieerub vastavalt Euroopa Keskpanga poolt määratud baasintressi määra suurusele. Seega ei saa muutuva intressimääraga hüpoteeklaenu saajad olla kunagi väga kindlad selles, kui suur saab nende igakuine laenu tagasimakse olema tulevikus – kui intressimäär langeb, on see väiksem, kui aga tõuseb, siis jällegi suurem.

 

Enamik laenuandjaid pakub ka fikseeritud intressimääraga hüpoteeklaenusid, mis on tavaliselt lühema perioodiga ning mille intressimäär on kõrgem. Eelis on siin muidugi selles, et juhul kui intressimäärad peaksid tõusma, maksavad fikseeritud intressimääraga hüpoteeklaenu saajad ikkagi lõppkokkuvõttes vähem, kui muutuva intressimääraga hüpoteeklaenu puhul. Seega teavad fikseeritud intressimääraga hüpoteeklaenude saajad täpselt, kui suur on nende igakuine laenumakse.

 

Mõned laenuandjad pakuvad ka segatüüpi hüpoteeklaenusid, mis koosnevad teatud ajaperioodiks määratud fikseeritud intressimäärast ning selle perioodi lõppedes muutub intressimäär muutuvaks.

 

 

Muud hüpoteeklaenu tingimused

 

Hüpoteeklaenu tingimused sõltuvad Hispaanias paljuski laenutaotleja finantsprofiilist – laenuandjad tahavad teada, kui palju sa teenid ja millised on sinu muud rahalised kohustused. Üldine reegel on see, et laenu antakse arvestusega, et laenumaksed ei ületaks 35% aastasest netosissetulekust. Siiski võib see näitaja olla ka suurem juhul, kui laenuandja arvab, et sul on ees suurepärased karjäärivõimalused ning seoses sellega suureneb tulevikus tõenäoliselt ka sissetulek. Loomulikult on laenutaotleja asi laenuandjat selles veenda.

 

Samuti võtab laenuandja arvesse seda, millist vara sa hüpoteeklaenu abil osta soovid. Nii peavad nad näiteks suvemaja ostmist päriskodu ostmisest riskantsemaks, kuna nad eeldavad, et finantsilistesse raskustesse sattudes ohverdatakse puhkemaja tõenäoliselt kiiremini kui päriskodu. Seega võivad sel juhul olla ka laenu väljastamise tasud suuremad ning laenutingimused karmimad.

 

Praegusel ajal võid arvestada, et kui muud tingimused Hispaania laenuandjat rahuldavad, siis võid sa olenevalt oma krediidivõimest laenu saada 50-70% ulatuses ostetava kinnisvara maksumusest (kuigi kinnisvarabuumi ajal olid tavalised ka 100%-lised hüpoteeklaenud). Laenuperioodi pikkus sõltub laenutaotleja vanusest, tavaliselt on see maksimaalselt 20-25 aastat. Loomulikult on seda väiksemad igakuised laenumaksed, mida pikemaks perioodiks on hüpoteeklaen võetud.

Posted in Uncategorized

Hüpoteeklaenud Soomes

Finland2

Kui sul on huvi soetada hüpoteeklaenu abil kinnisvara Soomes, siis siin on veidike olulist infot selleks.

 

 

Hüpoteeklaenu intressimäärad Soomes

Kui soovid taotleda hüpoteeklaenu, siis mängib intressimäära suurus üsna tähtsat rolli. Seega tasub natuke lahtiste silmadega ringi vaadata, et endale sobivaim välja valida.

Praegusel ajal on hüpoteeklaenude intressimäärad endiselt langustrendis, nagu nad on seda olnud ka mitme viimase aasta jooksul. Nii moodustas näiteks 2011. aasta septembris hüpoteeklaenu intressimäär 2.54%, 2016. aasta septembris aga 1.12%. Loomulikult on praegune Soomes hüpoteeklaenu võtjatele (ja juba hüpoteeklaenuga kinnisvara soetanutele) väga hea aeg.

 

 

Aga kui sa oled välismaalane?

Nagu ka igal pool mujal maailmas tahab ka Soome pank näha seda, et laenutaotleja on finantsiliselt stabiilne ning ta suudab võetud hüpoteeklaenu tagasi maksta. Viimaste aastatega on Soome pangad läinud laenutaotlejate suhtes nõudlikumaks. Nii võib juhtuda, et näiteks Soome kolinud välismaalastel on keerulisem hüpoteeklaenu saada, kui kohalikel, kindlasti ei ole see aga võimatu ning kindlasti ei lükka pank tagasi hüpoteegilaenu taotlust inimeselt, kellel on ette näidata stabiilne töökoht jätkusuutlikus ettevõttes ning taotleja näib ka muudmoodi usaldusväärne.

 

Kui sa Soome keelt ei valda või ei valda sa seda täielikult, siis lase kindlasti iga hüpoteeklaenuga seotud dokument tõlkida oma emakeelde ja seda isegi siis, kui pank seda ei nõua. Samuti tuleb kasuks, kui oled enne laenu taotlemist oma kodutöö ära teinud – kuna pangaametnik tahab sinu krediidivõimes veenduda, siis sinu asi on seda talle ka tõestada. Seega võta juba esimesele kohtumisele kaasa kõikvõimalikud enda finantside kohta käivad paberid. Loomulikult tuleb kasuks ka see, kui su eelnev laenukäitumine on veatu. Ole valmis selleks, et sinu varasemat krediidiajalugu kontrollitakse.

Soome pangad rahastavad kinnisvaraobjekti turuväärtusest ca 70-75% suuruse summa, ülejäänu peab endal omaosalusena olemas olema. Kui vaja on suuremat summat, siis on võimalik kasutada ka riigi garantiid või suurendada laenatavat summat lisatagatistega.

Posted in Uncategorized

Helsinglaste kinnisvaralaenu kulud suuremad kui mujal Soomes

Helsingi1

Hiljutine Bank of Finland’i poolt läbiviidud uuring näitas ilmekalt, et Helsingis elavate leibkondade kinnisvaralaenuga seotud kulud on keskmiselt umbes 60% võrra kõrgemad kui mujal Soomes elavate leibkondade omad. Nii maksavad Helsingi kodumajapidamised aastas üle 5000 euro kinnisvaralaenu intresse ja -makseid ühe kinnisvaralaenuga soetatud tarbimisühiku kohta, seevastu kui maapiirkondade elanikel moodustavad kinnisvaralaenu intressid ja -maksed aastas üle 3000 euro ja teiste linnade elanikel on samad kulud umbes 4000 eurot aastas ühe kinnisvaralaenuga soetatud tarbimisühiku kohta.

 

Helsinglastel on ka suuremad sissetulekud

Hoolimata suhteliselt kõrgetest eluasemekuludest on Helsingi elanikel tänu oma kõrgemale sissetulekute tasemele rohkem finantsilist manööverdamisruumi kui mujal Soomes elavatel inimestel. Uuring kinnitas, et sissetulekute arengut peegeldavad eriti hästi kinnisvara hinnad ja seda just eriti tiheda asustusega piirkondades. Kui Helsingi kinnisvaraomanike käsutusse jääb peale eluaseme kulude ja muude vajalike kulude mahaarvestamist üle 20000 euro aastasest netosissetulekust ühe kinnisvaralaenuga soetatud tarbimisühiku kohta, siis maapiirkondades on sama summa ca 15000 eurot.

 

Üürida veelgi kallim

Kui rääkida üürnikest, siis neil on veelgi vähem finantsilist mänguruumi ja seda olenemata elukohast, aga üldiselt võrreldes üürikulusid erinevates Soome osades, siis olid tulemused laias laastus sarnase kinnisvaralaenuga soetatud objektidele omanikega. Hoolimata Helsingi hüppeliselt kerkinud üürihindadele jääb Helsingis eluaset üürivate leibkondade käsutusse peale eluaseme kulude ja muude vajalike kulude mahaarvestamist keskmiselt ca 7000 eurot aastasest netosissetulekust ühe tarbimisühiku kohta, sama summa mujal Soomes on seevastu isegi alla 5000 euro.

Mõistet tarbimisühik kasutatakse kodumajapidamiste tarbimise statistika koostamiseks ning see väljendab kodumajapidamise suurust selle liikmete osakaalu summana. Täiskasvanuid arvestatakse tarbimisühikus koefitsiendiga 1,0, üle 13-aastaseid pereliikmeid koefitsiendiga 0,5 ja alla 13-aastaseid lapsi koefitsiendiga 0,3.

Posted in Uncategorized

Lätlaste mure: oma kodu tahaks küll, aga raha kinnisvaralaenu maksmiseks on vähevõitu

Azulejaria de autores

Vaatame põgusalt, kuidas läheb meie lõunanaabrite lätlaste kinnisvaraturul. Millised on nende statistilised numbrid?

Analoogselt Eestiga tuntakse ka Läti kinnisvaraturul kõige rohkem huvi Riias asuvate korterite vastu. Kinnisvaralaenudest on kõige populaarsem 16-ks aastaks võetav kinnisvaralaen, mille keskmine summa on 55 000 eurot.

 

Ostmine rohkem hinnas kui üürimine

Üldises kontekstis võib öelda, et huvi kinnisvaralaenude vastu on lätlastel suur ning aasta-aastalt näitab see tugevat tõusutrendi. Suisa 41%-l lätlastest on oma kodu ostmise teema aktuaalne, sest üle poole ehk 57% neist usub, et mõistlikum kui üürida, on oma kodu osta. Sellist arvamust põhjendas 72% vastanuist sellega, et kinnisvaralaenuga kodu ostmisel on igakuine kinnisvaralaenu makse võrdne võõra vara (mis jääbki võõraks) üürimaksega või paremal juhul isegi sellest väiksem. 67% hindas oma kodu ostmist pikaajalise investeeringuna. Üürimist peab kasulikumaks vaid iga kümnes lätlane. Nende põhjendused selleks olid järgnevad:

* üle poole inimestest ei ole kindlad, kas selline pikaajaline kohustus, mille nad kinnisvaralaenu näol endale võtavad, on neile ikka ka pikemas perspektiivis jõukohane;

* iga kolmanda vastanu arvates on praegusel ajal kinnisvara kvaliteet ja selle eest nõutav hind kõvasti nihkes;

* 37%-l on keeruline leida sellist elamist, mis nende seatud kriteeriumitele vastaks.

 

Rahvas tahab suuremaid palku

Paraku võib arvata mida tahes, aga kurb tõsiasi on see, et enamustel lihtsalt napib kinnisvaralaenu võtmiseks rahalisi vahendeid ja seda nii omaosaluse kui ka igakuiste laenu tagasimaksete osas. Esimese põhjuseks on tavaliselt vajalike säästude puudumine – seda näitab ilmekalt ka asjaolu, et lastega peredele riigi poolt võimaldatavat abi kinnisvaralaenu omaosaluse tasumisel kasutab juba 40% kinnisvaralaenu saajatest. Statistika näitab, et kinnisvaralaenu saaja lätlase keskmine igakuine sissetulek moodustab 1000-1500 eurot, aga probleeme tekitab ka see, et suur osa Läti majandusest on mitteformaalne. Maakeeles öelduna tähendab see seda, et paljud saavad nn. ümbrikupalka ning ametlikke sissetulekuid, mida pangad laenutaotleja maksevõime hindamisel aktsepteeriksid, ei ole inimestel lihtsalt ette näidata.

Posted in Uncategorized

Kuidas läheb Läti „võtmed tagasi” kinnisvaralaenudel?

VõtmedTagasiKinnisvaralaen

Teatavasti jõustus meie naaberriigis Lätis neli aastat tagasi uus seadus, mille kohaselt on kinnisvaralaenu tagasimaksmisega hätta jäänud inimestel võimalik selle laenu eest ostetud kinnisvaraobjekti võtmed lihtsalt pangale tagasi anda ja sellega loetakse kinnisvaralaenu leping täidetuks. Sellise seaduse eesmärgiks oli ühelt poolt kaitsta võlgnike huve ning teiselt poolt tõsta ka pankade endi vastutustundlikkust. 2013. aastal huilgasid ka meie finantsspetsialistid vaimustusest ning korduvalt on olnud erinevates ringkondades arutluse all küsimus sellest, kas ka meie peaksime Läti eeskujul analoogse seaduse vastu võtma. Seni on meil asi jäänudki ainult arutelude tasemele. Ja ehk on see ka hea – saame nüüd Läti laenuturu reaalse kogemuse pinnalt analüüsida, kuidas uuel seadusel läinud on, milline on olnud selle mõju praktikas. Ning teha sellest omad järeldused.

 

Ainult seadusega vaesuse vastu ei võitle

Seesama reaalne kogemus paraku midagi eriti optimistlikku ei näita. Juba enne seda, kui seadus jõustus, saadi juba aru, et uus regulatsioon saab olema liialt range ning seetõttu jäeti jõusse ka pankadele võimalus anda välja tavapäraseid kinnisvaralaenusid, aga eeltingimusena pidid nad kinnisvaralaenu taotlejatele alati ka „võtmed tagasi” kinnisvaralaenu võimalust pakkuma. Kuna aga sellel tootel oli nõutav suurema omaosaluse maksmine ning ka laenuintressid on kõrgemad, siis väga suurt huvi uus laenutoode inimestes loomulikult ei tekitanud. Nii ongi tekkinud omapärane olukord, kus seaduslik regulatsioon on olemas, aga tegelikkuses see ei rakendu. Sest selleks pole lihtsalt vajadust, inimesed lihtsalt ei suuda kinnisvaralaenu suuremat omaosalust maksta. Et uus kinnisvaralaenu võimalus loodetud hoogu sisse pole saanud, selles mängib ilmselt oma rolli ka see, et Lätis on eraisiku pankrotti tunduvalt lihtsam läbi teha, kui näiteks Eestis. Nii võib eraisik Lätis pea kõigist ma võlgadest vabaneda vaid 2–3 aastaga, Eestis kulub selleks 5 aastat vägagi ebamugavat menetlust. Pole siis ka midagi imestada, et Lätis vormistab eraisiku pankroti ca 120 inimest ühes kuus, samal ajal, kui Eestis näitab sama statistika sama arvu vast terve ühe aasta kohta.

 

Saame läbi Lätita

Olukorras, kus nii kinnisvaralaenude hind, nende kättesaadavus ja ka kinnisvaralaenuvõlgnike arv on Eestis kogu meie uue iseseisva riigi kehtimise aja kõrgeimal tasemel, ei ole Läti kogemus kindlasti see, millest õppust võtta ja ka ehk siin rakendada. Sest just need kolm näitajat on tugeva majanduse alustaladeks. Ja mõjutab neid kolme näitajat eelkõige see, kui avatud ja usaldusväärne on laenuturg ning kui optimaalselt on see reguleeritud. Vastutus kinnisvaralaenu võtmisel peab säilima, võimet kinnisvaralaenu tagasi maksta peavad adekvaatselt hindama nii pangad kui ka laenutaotlejad ise, sest ainuüksi seadusega vaesuse vastu ei võitle. Aga hea on siiski see, et meil on olemas lähedane näide – selle pinnalt saame meie õppida ja teha õigeid otsuseid sellest, mida oleks otstarbekas naabritelt üle võtta. Senine kogemus igatahes näitab, et „võtmed tagasi” kinnisvaralaen ei ole seda mitte.

Posted in Uncategorized

Soomes tegutsev S-Pankki pakub 45-aasta pikkust kinnisvaralaenu

hüpoteeklaenEelmise aasta lõpus tuli Soome S-Pankki turule rekordpika tagasimaksetähtajaga kinnisvaralaenuga – nimelt on võimalik uute kinnisvaraobjektide ostmisel taotleda nüüd ka suisa 45 aasta pikkust kinnisvaralaenu. Selliselt kavatseb pank vähendada igakuiseid laenumakseid ning suurendada eluasemelaenu saajate igapäevaseid tarbimisvõimalusi. Lisaks on võimalik võtta 2-5-aastane laenupuhkus, mille ajal saavad laenusaajad tasuda vaid intresse. 

 

Uus kinnisvaralaen tahab kummutada tüüpilist arvamust

 

„Soovisime uuendada oma finantseerimise viise, et laenusaajatel oleks võimalik elada uutes ja ilusates kodudes, aga selliselt, et elamiskulud liiga palju muid kulutusi ei piiraks. Aga soovisime uut tüüpi laenuga ka esitada väljakutse tüüpilisele soomlaste nägemusele: võimalikult kiire laenu tagasimaksmine peab olema iga laenusaaja suurim eesmärk. Ei pea. Valikuvabadust peaks olema rohkem ja panga ülesanne selles tagada, et laenutaotleja finantsplaanidel on ka majanduslikult jätkusuutlik alus olemas” selgitab uut tüüpi laenu olemust S-Pankki arendusjuht Päivi Huttunen.

Hetkel pakub S-Pankki võimalust 45 aasta pikkuse tagasimaksetähtajaga kinnisvaralaenudega finantseerida ainult teatud kindlate kinnisvaraobjektide soetamist. Sellisteks kinnisvaraobjektideks on valitud Skanska poolt Keravale ehitatavad BoKlok majad ja YIT’i poolt Soome mitmesse eri paika ehitatavad Smart majad. 

 

Pikk kinnisvaralaen paneb Finantsinspektsiooni muretsema

 

Kuna Rootsis on pika tagasimaksetähtajaga kinnisvaralaenud juba mõnda aega laenuturul olemas, siis panevad nende tagajärjed Soome finantsspetsialiste muretsema – nimelt on spetsialistide hinnangul Rootsi kinnisvaraturu ülekuumenemine just pikkade kinnisvaralaenude tagajärg. Seetõttu võeti möödunud suvel Rootsis vastu ka seadus uute kinnisvaralaenude lühendamisest.

„Kui pikki kinnisvaralaenusid hakatakse ka Soomes eelistama, võib ka siin olla sama tagajärg.” kirjutab Finantsinspektsiooni blogis osakonna juhataja Jyri Helenius. Lisaks rõhutab Helenius, et pikk laenutähtaeg muudab ka laenuriski arvestamise pangale keerulisemaks – raske on ju ette ennustada, mis kõik 45 aasta jooksul muutuda võib. Lisaks on kasvanud Soomes ka kinnisvaralaenude võlgnevuste määr rekordiliseks, mis koos praeguste madalate intresside võimaliku tõusuga tulevikus kujutab pankadele topeltriski. 

Posted in Uncategorized

Intressimäär jätkab madalal tasemel, pangad tõmbavad kinnisvaralaenudele pidurit

kinnisvaralaenKäesoleva aasta septembrikuus moodustas intressimäär uutele kinnisvaralaenudele 2,36%, mida on veel pisut vähem, kui eelneva kahe kuu jooksul. 

Langustrendis on jätkuvalt ka enamuste kinnisvaralaenude aluseks võetav kuue kuu euribor, mis oktoobrikuus moodustas -0,207%. Septembrikuus oli sama number -0,199%. Siiski ei saa miinusmärgiga kuue kuu euriboriga põhejndada kinnisvaralaenude madalat intressimäära, sest  negatiivne euribor loetakse juba mõnda aega nulliga võrdseks. Mis omakorda tähendab seda, et kinnisvaralaenude riskimarginaali see ei vähenda. Nii ongi tekkinud olukord, kus pangad annavad kinnisvaralaene riskimarginaaliga. 

 

Pangad tõrjuvad kinnisvaralaene

 

Kinnisvaralaenud võtjatele nagu näiliselt soodne keskkond seevastu soodustab järjekordse võimaliku kinnivarabuumi tekkimist. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli hinnangul on kinnisvaraturul selles osas valitsevaks trendiks nn. ettevaatlik optimism – kinnisvara müügimahtude järgi vaadates kinnisvarabuumi veel siiski käimas ei ole, aga turuosaliste aktiivsest tegevusest ja rohkearvulistest uusarendustest järelduvalt võib eeldada suurt pakkumist ning sellega seonduvalt paraku ka üürihindade kasvu aeglustumist. Seega tendents kinnisvarabuumi poole liikumiseks on selgelt olemas ning just seetõttu on ka pangad hakanud viimasel ajal nii populaarsele kinnisvaraärile teadlikult pidurit tõmbama ja kinnisvaraprojektide finantseerimist tõrjuma.

Laenutaotluste hüppelist kasvu viimase poole aasta jooksul kinnitas hiljuti toimunud Peeter Pärteli 12. kinnisvarakoolitusel Swedbank’i kinnisvarasektori juht Ero Viik. Üüriäri ja kinnisvarasse investeerimine on käesoleva ajal ääretult populaarne ning seetõttu laekub panka igal nädalal vähemalt üks kinnisvaralaenu taotlus, millega soovitakse laenu mõnes uues majas korraga vähemalt viie üürikorteri ostmiseks. Nii on näiteks Swedbank’i selleaastane kinnisvaralaenude portfell juba täis saamas. 

Posted in Uncategorized