Ameeriklased kinnisvaralaenu intressimäära tõusu pärast ei muretse

kinnisvaralaenKinnisvaralaenude intressimäärad on Ameerika Ühendriikides viimasel ajal küll jätkuvalt tõusnud, aga paanikaks ei ole siiski põhjust – intressimäärad on praegusel ajal ikkagi veel väga madalal tasemel.

Nii on näiteks keskmine 30 aasta pikkuse kinnisvaralaenu fikseeritud intressimäär võrreldes aastataguse 3.97%-ga kasvanud kuni 4.16%-ni ning kinnisvaralaenu igakuine tagasimakse 241 000 dollarit maksnud maja ja 20%-se omafinantseeringu puhul mullusest 21 dollarit suurem. 

Keskmise interssimäärani jõudmiseks on veel pikk maa minna

Alla 5%-ne intressimäär on Ameerika Ühendriikide poolt väljastatavate kinnisvaralaenudel olnud tavaline juba terve dekaadi aastate jagu. Aga arvestades, et 1996. aastal oli keskmine kinnisvaralaenu intressimäär Ameerika Ühendriikide pankades 5.67% ja 1990. aastal isegi 10.13%, siis on piisavalt ruumi intressimäära tõstmiseks ilma, et see isegi aastate keskmisele tasemel jõuaks. 2017. aastaks etteennustatav intresside tõus ei vaimusta loomulikult kedagi, aga arvatakse, et ületamatut takistust see siiski endast ei kujuta. Rohkem oleks selle mõju tunda vaid riigi kalleima kinnisvaraga piirkondades, nagu näiteks San Franciscos ja Manhattanil. 

Ülimadalate intressimäärade aeg on ümber

Ennustatakse, et 2017. ja 2018. aastal toob lühikeste laenude intressimäärade tõus endaga kaasa ka mitmete teiste laenude intressimäärade tõusu. Siiski ei peaks need tõusma nii palju, et paanikaks põhjust anda. Samas on positiivne see, et intressimäärade tõus toob tõenäoliselt kaasa ka selle, et turule tuuakse rohkem erinevaid kinnisvaralaenude tüüpe, sealhulgas ka rohkem muutuva intressiga kinnisvaralaenude võimalusi. See saab olema tingitud tarbijate nõudlusest ja pankade soovist sellele nõudluse

Posted in Uncategorized

Brexit’i all kannatavad kõige rohkem Inglismaa esmakordsed hüpoteeklaenude taotlejad

hüpoteeklaenBrexit’i tagajärjel on suurima löögi alla sattunud esmakordsed hüpoteeklaenu taotlejad.

Esmakordse hüpoteeklaenuga ostetud maja maksumus saavutas oma tipu käesoleva aasta juunikuus, moodustades kesmiselt £ 161 912. Kuid sellisele summale vastavate väikese omakapitaliga (5%) hüpoteeklaenude arv on alates juunikuust langenud, olles sellega ka ainuke langustrendis olev hüpoteeklaenu tüüp. Alates 2014. aasta teisest kvartalist on 5%-lise omakapitaliga hüpoteeklaenud olnud stabiilses languses, moodustades nüüd vaid 2,5% kõikidest väljastatud hüpoteeklaenudest. 2014. aasta 2. kvartalis moodustas see 4,2%. Ekspertide sõnul on languse põhjuseks hüpoteeklaenu andjate suurem ettevaatlikus ja väiksem riskivalmidus. See omakorda peegeldab aga laenuandjate üha suurenevat muret sellest, et eluasemeturg hakkab referendumi kiiluvees tasapisi takerduma. 

Hüpoteeklaenude andjad ei taha riskida

Kõrge väärtusega hüpoteeklaenud, st hüpoteeklaenud, mille puhul hüpoteeklaenu summa kujutab endast enamust kinnisvara eest makstud hinnast, on riskantsed, kuna need paljastavad laenuandja ja kinnistu omaniku võimalikku negatiivset omakapitali juhul, kui kinnisvara hinnad peaksid langema. Sellisel juhul muutub negatiivse omakapitaliga tasumata hüpoteeklaen suuremaks, kui seda on laenuga ostatud kinnisvara väärtus. Seetõttu kõrvaldasid Inglismaa hüpoteeklaenu andjad turult hiljuti ka viis väikese omakapitali määraga esmakordse hüpoteeklaenu tüüpi.

Suurema omakapitaliga hüpoteeklaenud tõusvas trendis

Suurema omakapitaliga hüpoteeklaenude arv on aga alates juunikuust jõudsalt tõusnud ning augustikuus tutvustades Inglismaa hüpoteeklaenude andjad kümmet uut 20%-lise omakapitaliga esmakordse hüpoteeklaenu tüüpi. Seega on nende jaoks, kellel on piisavalt raha suurema omakapitaliga hüpoteeklaenu võtmiseks, kinnisvara ostmine soodsam kui kunagi varem – intressimäärad on üle aegade madalaimad.

Posted in Uncategorized

„Võtmed panka” kinnisvaralaenu süsteemi rakendamine Eestis muudaks laenajad üürnikeks

kinnisvaralaenMitmetel kinnisvarakonverentsidel on arutatud ja analüüsitud Lätist tuntud „võtmed panka” kinnisvarasüsteemi rakendamist Eestis. Kas oleks seda mõtekas ka Eestis teha, mis sellega kaasneks ja milline oleks selle mõju Eesti kinnisvaraturule tervikuna.

Spetsialistid on vastu

Kinnisvara ja panganduse spetsialistid arvavad, et Lätist tuntud nn. „võtmed panka” laenupoliitika rakendamine Eestis viiks selleni, et enamus inimesi saakski ainult eluaset üürida, sest ostmiseks on kinnisvaralaenu omaosalus liiga suur – kuna kinnisvaralaenu jääk peab olema igal juhul väiksem kui seda on kinnisvaralaenu tagatise väärtus, siis peaksid pangad sellise kinnisvaralaenupoliitika rakendamisel omaosaluse protsenti suurendama. See tingib omakorda aga olukorra, kui omaosaluse kogumiseks on vaja kauem üürikorteris elada. 

kinnisvaralaenKinnisvaralaenu võtja arvab teisiti

Tavainimesed kipuvad „võtmed panka” kinnisvaralaenusüsteemi suhtuma loomulikult pigem pooldavalt, sest asja negatiivsele poolele nad kohe mõelda ei oska. Negatiivne pool seisneb siin aga selles, et seda süsteemi kasutanud inimesele rakendatakse järgmise kinnisvaralaenu võtmisel automaatselt suuremat intressiprotsenti ja ka tagatis peab olema suurem. Pigem peaks siin hindama siiski konkreetse kliendi maksevõimet ja analüüsima seda, kas ehk saaks kogu asja hoopiski seadusandlusega efektiivsemaks muuta. Lisaks on ka Läti kolleegidelt saadud signaale sellest, et sealse süsteemi näol oli tegu pigem valimisteks vajaliku populistliku sammuga. Kui aga valimised läbi said, ütlesid pangad aga, et selliste tähtsate valdkondade regulatsioonide muutmisel oleks eelnevalt vaja ka pankasid asjasse kaasata. Ka ei tehtud korralikku mõjuanalüüsi ning pigem tehti sellega juba kukkuvale turule hoopiski karuteene.

Posted in Uncategorized

Ettevõtjad ja koduostjad laenavad hoogsalt

kinnisvaralaenEesti Panga viimase poole aasta statistika kohaselt võib järeldada, et kõikvõimalike laenude võtmine käib üsna suure hooga ning laenude võtjateks on nii ettevõtjad kui ka kinnisvaralaenuga eluaseme soetajad. Nimelt on juriidilistele isikutele antud laenude ja liisingute portfell selle ajaga suurenenud 8% võrra ning kinnisvaralaenusid väljastatud aastataguse ajaga võrreldes lausa 14% rohkem. 

Aastataguse ajaga võrrelduna on pankade poolt juriidilistele- ja eraisikutele väljastatud laenude ja liisingute jääk oma 16,5 miljardi euroga kasvanud 6,4% võrra. Eelkõige on see toimunud ettevõtetele antud laenude arvelt, mis on aasta jooksul 8% võrra kasvanud. Ka võib järeldada, et näiteks anti käesoleva aasta juunikuus rohkem laenusid logistika- ja tööstussektorile. Kõigi juriidilistele isikutele väljastatud pikaajliste liisingute ja laenude käive moodustas juunis 230 miljonit eurot, mis on eelnevate kuudega sarnasel tasemel. Eelmise aasta juuniga võrreldes väljastati pikaajalisi laene ja liisinguid 18% võrra rohkem. Eelnevate kuudega võrreldes anti juunis kõige rohkem laene tööstus- ja logistikasektorile.

kinnisvaralaenEraisikutele väljastatud liisingu- ja laenuportfelli aastakasv on viimasel poolaastal olnud ca 5% juures. Suurima osa eraisikutele väljastatud laenudest moodustavad loomulikult kinnisvaralaenud, mida näiteks juunikuus väljastati kogusummas 92 miljonit eurot, mida oli aastataguse ajaga võrreldes 14% võrra rohkem. Autoliisingud seevastu vähenesid, mis oli omakorda tingitud sellest, et ka uute autode müük juunikuus vähenes. 

Juunikuus eraisikutele välja antud uute kinnisvaralaenude intressimäär kasvas veidi ning moodustas 2,3%, mis on omakorda viimase viie aasta kõrgeim keskmine intressimäär. Juriidilistele isikutele väljastatud kinnisvaralaenude intressimäär jäi 2,5% juurde.

Posted in Uncategorized

Riialane saab osta tallinlasest suurema korteri

kinnisvaralaenSelle aasta esimese kvartali andmete kohaselt avaldatud SEB ostujõu indeksist selgub, et Riia elanik jõuab endale osta ca 10 m2 võrra suurema korteri, kui tallinlane. Nimetatud indeks arvestab välja järelturu magalapiirkonna tüüpkorteri korteri suuruse, mida riigi keskmise sissetulekuga elanik saab endale soetada siis, kui ta ei võta endale liigseid kinnisvaralaenu kohustusi ja riske. See tähendab seda, et kinnisvaralaenu tähtaeg ei ületa 25 aastat, kinnisvaralaenu omafinantseering 20% ning kinnisvaralaenu igakuine tagasimakse moodustab kinnisvaralaenu saaja sissetulekust maksimaalselt 30%. Samuti arvestatakse veel ka muude kinnisvaraturgu mõjutavate teguritega, milleks on  kinnisvara maksumus vastavas piirkonnas, vastava piirkonna elanike keskmine sissetulek, kohalik kinnisvaralaenu intressimäär ja vastava piirkonna inflatsioon. Selliste arvutuste kohaselt olid vastavad numbrid Vilniuses 42 m2, Tallinnas 42,5 m ja Riias 52 m2

kinnisvaralaenTallinnas langeb, Riias ja Vilniuses tõuseb

Aastataguste numbritega võrreldes on SEB ostujõu indeks Tallinnas 0,8 m2 võrra langenud, Riias aga pea 1 m2 võrra tõusnud ning Vilniuses veelgi rohkem. See tähendab omakorda seda, et endale üleliigseid kinnisvaralaenu kohustusi ja riske võtmata sai keskmise sissetulekuga Riia elanik soetada Riia magalarajoonis tüüpkorteri, mis oli tallinlase poolt Tallinna magalarajoonis soetatavast tüüpkorterist 0,9 m2 võrra suurem, Vilniuse elaniku poolt Vilniuse magalarajoonis soetatav tüüpkorter tallinlase omast aga lausa 1,1 mvõrra suurem. See on seletatav asjaoluga, et kuigi Eesti keskmine palk aasta jooksul rohkem kasvas, ei kasvanud Läti ja Leedu kinnisvara hinnad nii võimsalt, nagu nad seda tegid Eestis. Arvesse võeti ka keskmist kinnisvaralaenu intressi, mis Leedus on aasta jooksul läbi teinud väikese languse. 

Posted in Uncategorized

Uus või vana korter?

Graphic Design by ToastOlukorras, kus Tallinna kinnisvaraturul müügil olevatest korteritest enamus asuvad vanemates majades ja uusarendustes vaid ca 25%, kerkib eluaseme ostjal kindlasti üles küsimus, kumba siis ikkagi eelistada?

Teeme protsessi lihtsamaks ja toome siinkohal ära mõned momendid, millele tasuks enne otsuse tegemist ja kinnisvaralaenu taotlemist tähelepanu pöörata.

Seisukord

Uue korteri puhul saad kinnisvaralaenu positiivse otsuse korral tavaliselt ainult nö. puhta karbi, mille eelisena saad juba hinna sees ehitusmaterjalid valida ja sisekujunduse teha täpselt oma äranägemise järgi. Võid sa seda teha loomulikult ka vanemas korteris, aga kindlasti pead sel juhul arvestama ka lisanduvate materjalide kulude ning töö- ja ajakuludega. Ka läheb ümberehitamine väga tülikaks juhul, kui ise samal ajal juba sees elada. Seega oleks mõistlikum eelistada vanemat korterit juhul, kui sisekujundus esmane prioriteet ei ole. 

Riskid nii ühel kui teisel juhul

Kinnisvaralaenuga uue korteri ostmisel tasub kindlasti üle kontrollida ka arendaja taust, uurida välja ehitise garantiiperiood ning võimalike vigade parandaja. Samuti tulevase taristu väljaehitaja juhul, kui seda veel maja ümber rajatud pole. 

Kinnisvaralaenuga vanema korteri ostmisel uuri välja endise omaniku võimalikud võlgnevused ja kindlusta, et ta need enne müüki ka tasuks. Samuti uuri välja võimalike sundüürnike või korterisse sissekirjutatute olemasolu. 

kinnisvaralaenJooksvad kommunaalkulud

Kinnisvaralaenuga uue korteri ostmisel võid tavaliselt eeldada madalamaid kommunaalkulusid. Vanema korteri puhul on eeliseks see, et saad enne kinnisvaralaenuga vanema korteri ostmist varasemate kommunaalkulude arvetega tutvuda ja konkreetseid numbreid analüüsida. Võta arvesse ka võimalikke parkimiskulusid.

Hind

Kinnisvaralaenuga korteri ostmisel kipub suurimat rolli mängima siiski hind. Loogiliselt on uusarendused kallimad, aga paljuski mängib siin rolli ka asukoht. Hinda peaks vaatlema korteri kogukulu nurga alt – liita kinnisvaralaenu maksetele igakuised jooksvad kommunaalkulud. Nii võib selguda, et ostes kallima uue korteri osutub seal elamine igapäevaselt siiski odavamaks. 

Emotsionaalne hinnang

Ka see on uue kodu soetamisel tihtipeale üsna oluline – kes tahab uut ja „puhta energiaga” kodu, sellele on kindlasti eelistatum variant täiesti uus korter. Aga osadele inimestele on tähtis vastupidi korteri eelnev „oma lugu” või teatud väärikus – tema leiab oma unelmatekodu kindlasti vanemates majades paiknevate korterite hulgast. 

Posted in Uncategorized

Enne kinnisvaralaenu vormistamist mõtle ka tuleviku peale

kinnisvaralaenOma kodu ostmine on kindlasti üks keeruline ja vastutusrikas protsess – kinnisvara tavaliselt ju aastaks-paariks ei osta. Seega enne kui esimese meeldimahakanud maja või korteri kasuks kohe otsus langetada ja kinnisvaralaenu ajama hakata, võta kiusatusest hoolimata siiski korraks aeg maha ja mõtle mõned momendid läbi. Sest just need võivad olulist rolli mängida uue eluasemega seotud lisakulutustes, millega lisaks kinnisvaralaenu tagasimaksetele tuleb samuti arvestada.

Pange paika oma pere eelistused

Enne kui oma tulevast kodu otsima ja kinnisvaralaenu taotlema hakkate, tasuks kõigepealt koostada oma pere eelistuste pingerida. Keegi ei taha ju aastaid kinnisvaralaenu makseid maksta millegi eest, mis kohevarsti osutub selliseks eluasemeks, mis kogu pere elu tegelikult keerulisemaks teeb. Seega rääkige pereliikmetega läbi ja pange paberile kirja, mis on uue eluaseme juures just teie perele kõige olulisem. Siis on ka kinnisvaraturu virr-varris kergem orienteeruda, sobimatu kohe kõrvale heita ning keskenduda vaid võimalikult ideaalsetele variantidele.

56406Ühistransport?

Enne otsuse tegemist ja kinnisvaralaenu vormistamist oleks kindlasti vaja järgi uurida, kas, kuidas ja kui sageli toimib uue eluaseme läheduses ühistranspordiühenduses. Kas buss liigub vaid paar korda päevas või on näiteks rongipeatus vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel? Mida kaugemal uus eluase suurematest keskustest asub, seda tähtsamaks ühistranspordi olemasolu muutub. Peres võib olla ka mitu autot, aga kuna tehnika peale ei saa alati kindel olla, siis peaksid olemas olema ka varuvariandid. Ka mitu autot võivad olla korraga remondis või lihtsalt näiteks talvekülmaga ei käivitu, aga pererahvas peab sellegipoolest tööle ja lapsed kooli-lasteaeda jõudma.   Samas võivad ainult oma autodega liikuva pere puhul ka transpordikulud väga palju kasvada.

Vahemaa kodu ning töökoha, lasteaia, kooli ja huviringide vahel

Valiku tegemisele ja kinnisvaralaenu vormistamisele võiks eelneda ka objektiivne analüüs sellest, kui mugavalt pereliikmed tulevikus tööle, lasteaeda, kooli, huviringidesse jne. saavad. Leitud kinnisvara võib ju olla teie unelmatekodu, aga kui oma igapäevatoimetustele ja sealt tagasi koju liikumine ähvardab võtta ülemäärast aja- ja närvikulu, siis kaob uuest kodu poolt tekitatud õnnetunne üsna kiiresti. Kui lisada juurde ka hüppeliselt suurenenud kütusekulu, siis tasuks ehk uurida logistiliselt paremas asukohas asuvat kinnisvara. Hind võib neil küll kõrgem olla, aga analüüsides ülalmainitut arvesse võttes tuleb kogukulu pikemas perspektiivis sellegipoolest soodsam. 

Posted in Uncategorized

Kas Brexit teeb hüpoteeklaenud kallimaks?

hüpoteeklaenKuidas Brexit intressimäärasid mõjutab?

Alates finantskriisist on Bank of England ja teised keskpangad hoidnud hüpoteeklaenude intressimäärasid ajalooliselt madalal tasemel. See omakorda tähendab, et tegelikult on see üks lihtsamaid aegu oma laenumaksetega kenasti toime tulla ja ehk isegi laen kiiremini ära maksta. 

Kui Inglismaa jääks endiselt Euroopa Liitu, siis on panga plaan järk-järgult intressimäärasid tõsta vastavalt sellele, kuidas majandus paraneb. Hüpoteeklaenu võtjatel on aega mõelda ja parimaid diile jahtida. Brexiti puhul võib pank minna tulekahjude kustutamise reźiimi. Mis selles halba võiks olla? Näiteks 2008-2009 aasta finantsriisi ajal langes intressimäär kuue kuu jooksul 5%-lt 0,5%-ni. Aga kujuta seda nüüd ette vastupidi! Kui võtsid hüpoteeklaenu vähem kui aasta tagasi ja sinu hüpoteeklaenu intress on panga intressimääraga seotud, siis võivad su laenumaksed muutuda kuni kümnekordseks. Fikseeritud intressimäär natuke sellest küll päästab, aga ainult fikseeritud perioodi jooksul – kui see läbi saab, siis tuleb uue suurenenud laenumaksega siiski silmitsi seista. Loomulikult põhineb see hetkel kõik veel ainult ennustustel – KUI hinnad tõusevad, KUI Pank  otsustab intressimäärasid tõsta jne. Aga nagu ütleb sõltumatu krediidireitingute agentuur Fitch, hakkavad intressimäärad Euroopa Liidust väljaastumisel üsna kindlasti rohkem kõikuma. 

hüpoteeklaenMis juhtub hüpoteeklaenude ja kinnisvara hindadega?

Enamik asjapulki ja niisama kommenteerijaid ennustab, et Brexit käivitab kinnisvarahindade krahhi. Hüpoteeklaenude saajatele on see muidugi halb uudis – peatselt võivad nad leida end olukorras, kus nende hüpoteeklaenu summa on suurem kui kinnisvara enda väärtus. Teisest küljest on kergem esmakordsetel hüpoteeklaenu võtjatel – odavamate kinnisvarahindade puhul võib laenu võtta väiksemas summas ja see ka kiiremini tagasi maksta.

Posted in Uncategorized

Euroopa suurim kinnisvaralaenukoormus on Põhja-Euroopa elanikel

kinnisvaralaenJust selliste andmetega tuli hiljuti välja Bloomberg. Koostatud on ka vastab tabel, mille tipus figureerib Taani ning viimasel kohal on tabeli Rumeenia. Esimese ja viimase koha riikide elanike keskmise sissetuleku vahe on kuuekordne, aga kui arvestada, et Taanis on igal inimesel keskmiselt 50 000 euro suurune kinnisvaralaen, siis Rumeenias on kinnisvaralaenu number per inimene sada korda väiksem.

Samas on tabelis teisele kohale platseerunud Rootsi number juba pea poole väiksem – keskmine kinnisvaralaenukoormus per inimene on Rootsis keskmiselt 28 000 eurot. 

Eestlaste kinnisvaralaenukoormus Euroopa keskmisest 2,5 korda väiksem

Keskmine kinnisvaralaenu summa inimese kohta Euroopa Liidus moodustab 12 000 eurot. Kui siia kõrvale panna eestlaste kinnisvaralaenu keskmine, siis see on tublisti väiksem – nimelt on igal eestlasel keskmiselt 4800 euro suurune kinnisvaralaen kaelas. Sellest veel poole väiksem on Läti inimeste kinnisvaralaenukoormus. 

kinnisvaralaen

Euroopa väikseimad kodud on Balti riikides elavatel inimestel

Samas on Balti riikide elanikel ka Euroopa väikseimad kodud – leibkond peab keskmisel hakkama saama 63-67 ruutmeetrise eluasemega. Lätlastele ja leedukatele kuulub siin esimene number (mis on omakorda kõige väiksem keskmise elamispinna suurus kogu Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas. Eestlased on selles Balti riikidest esikohal, omades keskmiselt 67-ruutmeetrist kodu. Kui siia kõrvale panna Euroopa Liidu keskmine, siis see on keskmisel 96 ruutmeetrit, aga keskmise Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega on meie keskmine kodude suurus täiesti võrreldav – seal on keskmine kodu 70 ruutmeetri suurune. Sellised andmed selguvad hiljuti läbi viidud Balti perede majandusanalüüsist, mille teostas SEB. 

Kõige vähem eramajasid

Paljuski peituvad sellise statistika juured asjaolus, et Balti riikides elab kõige vähem inimesi eramajades – Lätis 35%, Eestis 36% ja Leedus 41%. Võrdluseks – Euroopa Liidus elab keskmiselt 58% elanikest eramajades. Huvitaval kombel ei ole eramajas elamine enam kuigi suureks tendentsiks – 2005. aastaga võrreldes on see Eestis suurenenud vaid 2% võrra.

Posted in Uncategorized

Austraalias välismaalastest kinnisvaralaenu taotlejatele nüüd karmimad tingimused

kinnisvaralaenAustraalia Commonwealth Bank on välismaalastest kinnisvaralaenu taotlejatele laenutingimusi palju karmimaks muutnud ja seda eesmärgiga vähendada riske, mida tekitavad peamiselt hinna rahvusest laenusaajad. Commonwealth Bank on tuntud kui Austraalia suurim kinnisvaralaenude väljastaja pank, kelle portfelli kuulub ca veerand kõigist Austraalias väljaantud kinnisvaralaenudest. 

Mis siis välismaalastest kinnisvaralaenu taotlejate jaoks muutus?

Üks uuendustest on kindlasti see, et lükatakse tagasi selliste Austraalias elavate välismaalaste laenutaotlused, kes on ettevõtjad ja ise endale tööandjaks. Laenu ei saa ka need ajutised ja mittekodanikest elanikud, kes saavad oma sissetuleku mõnes välisvaluutas. Üle vaadatakse ka igakuiste sissetulekute ja tulevaste laenumaksete suhe – endise 80% asemel võib kinnisvaralaenu maks nüüd moodustada vaid 70% igakuisest sissetulekust. 

kinnisvaralaenKarmistunud nõuetes on süüdi hiinlased

Viimse paari aastaga on hiinlastest kinnisvaralaenuga koduostjate arv järsult pea kahekordistunud ning see on ka põhjuseks, miks täiendavaid meetmeid rakendati. Vastavalt on karmistanud oma nõudeid samuti ka Austraalia ja Uus-Meremaa pankade grupp.

Kartus hiinlaste suhtes on aga tingitud sellest, et niivõrd suure sealsetest kodanikest laenusaajate arvu juures võib eeldada Austraalia kinnisvara hindade suurt langust juhul, kui Hiina majandus peaks järsku langema ning sealne nõudlus kahanema. Kui selline must stsenaarium peaks käiku minema, kaotab kinnisvaralaenu tagatiseks antud kinnisvara oma väärtust. Seega suureneb ka panga risk. 

Praegune asjade seis on pigem vastupidine – viimase mõne aastaga on Austraalia kinnisvaraturul välismaalaste aktiivsus märkimisväärselt kinnisvara hindu tõstnud: hinnanguliselt isegi ligi poole võrra. Tulemusena ei suuda Austraalia enda kodanikud tihtipeale enam ise endale kodusid soetada. 

Posted in Uncategorized