Riialane saab osta tallinlasest suurema korteri

kinnisvaralaenSelle aasta esimese kvartali andmete kohaselt avaldatud SEB ostujõu indeksist selgub, et Riia elanik jõuab endale osta ca 10 m2 võrra suurema korteri, kui tallinlane. Nimetatud indeks arvestab välja järelturu magalapiirkonna tüüpkorteri korteri suuruse, mida riigi keskmise sissetulekuga elanik saab endale soetada siis, kui ta ei võta endale liigseid kinnisvaralaenu kohustusi ja riske. See tähendab seda, et kinnisvaralaenu tähtaeg ei ületa 25 aastat, kinnisvaralaenu omafinantseering 20% ning kinnisvaralaenu igakuine tagasimakse moodustab kinnisvaralaenu saaja sissetulekust maksimaalselt 30%. Samuti arvestatakse veel ka muude kinnisvaraturgu mõjutavate teguritega, milleks on  kinnisvara maksumus vastavas piirkonnas, vastava piirkonna elanike keskmine sissetulek, kohalik kinnisvaralaenu intressimäär ja vastava piirkonna inflatsioon. Selliste arvutuste kohaselt olid vastavad numbrid Vilniuses 42 m2, Tallinnas 42,5 m ja Riias 52 m2

kinnisvaralaenTallinnas langeb, Riias ja Vilniuses tõuseb

Aastataguste numbritega võrreldes on SEB ostujõu indeks Tallinnas 0,8 m2 võrra langenud, Riias aga pea 1 m2 võrra tõusnud ning Vilniuses veelgi rohkem. See tähendab omakorda seda, et endale üleliigseid kinnisvaralaenu kohustusi ja riske võtmata sai keskmise sissetulekuga Riia elanik soetada Riia magalarajoonis tüüpkorteri, mis oli tallinlase poolt Tallinna magalarajoonis soetatavast tüüpkorterist 0,9 m2 võrra suurem, Vilniuse elaniku poolt Vilniuse magalarajoonis soetatav tüüpkorter tallinlase omast aga lausa 1,1 mvõrra suurem. See on seletatav asjaoluga, et kuigi Eesti keskmine palk aasta jooksul rohkem kasvas, ei kasvanud Läti ja Leedu kinnisvara hinnad nii võimsalt, nagu nad seda tegid Eestis. Arvesse võeti ka keskmist kinnisvaralaenu intressi, mis Leedus on aasta jooksul läbi teinud väikese languse. 

Posted in Uncategorized

Uus või vana korter?

Graphic Design by ToastOlukorras, kus Tallinna kinnisvaraturul müügil olevatest korteritest enamus asuvad vanemates majades ja uusarendustes vaid ca 25%, kerkib eluaseme ostjal kindlasti üles küsimus, kumba siis ikkagi eelistada?

Teeme protsessi lihtsamaks ja toome siinkohal ära mõned momendid, millele tasuks enne otsuse tegemist ja kinnisvaralaenu taotlemist tähelepanu pöörata.

Seisukord

Uue korteri puhul saad kinnisvaralaenu positiivse otsuse korral tavaliselt ainult nö. puhta karbi, mille eelisena saad juba hinna sees ehitusmaterjalid valida ja sisekujunduse teha täpselt oma äranägemise järgi. Võid sa seda teha loomulikult ka vanemas korteris, aga kindlasti pead sel juhul arvestama ka lisanduvate materjalide kulude ning töö- ja ajakuludega. Ka läheb ümberehitamine väga tülikaks juhul, kui ise samal ajal juba sees elada. Seega oleks mõistlikum eelistada vanemat korterit juhul, kui sisekujundus esmane prioriteet ei ole. 

Riskid nii ühel kui teisel juhul

Kinnisvaralaenuga uue korteri ostmisel tasub kindlasti üle kontrollida ka arendaja taust, uurida välja ehitise garantiiperiood ning võimalike vigade parandaja. Samuti tulevase taristu väljaehitaja juhul, kui seda veel maja ümber rajatud pole. 

Kinnisvaralaenuga vanema korteri ostmisel uuri välja endise omaniku võimalikud võlgnevused ja kindlusta, et ta need enne müüki ka tasuks. Samuti uuri välja võimalike sundüürnike või korterisse sissekirjutatute olemasolu. 

kinnisvaralaenJooksvad kommunaalkulud

Kinnisvaralaenuga uue korteri ostmisel võid tavaliselt eeldada madalamaid kommunaalkulusid. Vanema korteri puhul on eeliseks see, et saad enne kinnisvaralaenuga vanema korteri ostmist varasemate kommunaalkulude arvetega tutvuda ja konkreetseid numbreid analüüsida. Võta arvesse ka võimalikke parkimiskulusid.

Hind

Kinnisvaralaenuga korteri ostmisel kipub suurimat rolli mängima siiski hind. Loogiliselt on uusarendused kallimad, aga paljuski mängib siin rolli ka asukoht. Hinda peaks vaatlema korteri kogukulu nurga alt – liita kinnisvaralaenu maksetele igakuised jooksvad kommunaalkulud. Nii võib selguda, et ostes kallima uue korteri osutub seal elamine igapäevaselt siiski odavamaks. 

Emotsionaalne hinnang

Ka see on uue kodu soetamisel tihtipeale üsna oluline – kes tahab uut ja „puhta energiaga” kodu, sellele on kindlasti eelistatum variant täiesti uus korter. Aga osadele inimestele on tähtis vastupidi korteri eelnev „oma lugu” või teatud väärikus – tema leiab oma unelmatekodu kindlasti vanemates majades paiknevate korterite hulgast. 

Posted in Uncategorized

Enne kinnisvaralaenu vormistamist mõtle ka tuleviku peale

kinnisvaralaenOma kodu ostmine on kindlasti üks keeruline ja vastutusrikas protsess – kinnisvara tavaliselt ju aastaks-paariks ei osta. Seega enne kui esimese meeldimahakanud maja või korteri kasuks kohe otsus langetada ja kinnisvaralaenu ajama hakata, võta kiusatusest hoolimata siiski korraks aeg maha ja mõtle mõned momendid läbi. Sest just need võivad olulist rolli mängida uue eluasemega seotud lisakulutustes, millega lisaks kinnisvaralaenu tagasimaksetele tuleb samuti arvestada.

Pange paika oma pere eelistused

Enne kui oma tulevast kodu otsima ja kinnisvaralaenu taotlema hakkate, tasuks kõigepealt koostada oma pere eelistuste pingerida. Keegi ei taha ju aastaid kinnisvaralaenu makseid maksta millegi eest, mis kohevarsti osutub selliseks eluasemeks, mis kogu pere elu tegelikult keerulisemaks teeb. Seega rääkige pereliikmetega läbi ja pange paberile kirja, mis on uue eluaseme juures just teie perele kõige olulisem. Siis on ka kinnisvaraturu virr-varris kergem orienteeruda, sobimatu kohe kõrvale heita ning keskenduda vaid võimalikult ideaalsetele variantidele.

56406Ühistransport?

Enne otsuse tegemist ja kinnisvaralaenu vormistamist oleks kindlasti vaja järgi uurida, kas, kuidas ja kui sageli toimib uue eluaseme läheduses ühistranspordiühenduses. Kas buss liigub vaid paar korda päevas või on näiteks rongipeatus vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel? Mida kaugemal uus eluase suurematest keskustest asub, seda tähtsamaks ühistranspordi olemasolu muutub. Peres võib olla ka mitu autot, aga kuna tehnika peale ei saa alati kindel olla, siis peaksid olemas olema ka varuvariandid. Ka mitu autot võivad olla korraga remondis või lihtsalt näiteks talvekülmaga ei käivitu, aga pererahvas peab sellegipoolest tööle ja lapsed kooli-lasteaeda jõudma.   Samas võivad ainult oma autodega liikuva pere puhul ka transpordikulud väga palju kasvada.

Vahemaa kodu ning töökoha, lasteaia, kooli ja huviringide vahel

Valiku tegemisele ja kinnisvaralaenu vormistamisele võiks eelneda ka objektiivne analüüs sellest, kui mugavalt pereliikmed tulevikus tööle, lasteaeda, kooli, huviringidesse jne. saavad. Leitud kinnisvara võib ju olla teie unelmatekodu, aga kui oma igapäevatoimetustele ja sealt tagasi koju liikumine ähvardab võtta ülemäärast aja- ja närvikulu, siis kaob uuest kodu poolt tekitatud õnnetunne üsna kiiresti. Kui lisada juurde ka hüppeliselt suurenenud kütusekulu, siis tasuks ehk uurida logistiliselt paremas asukohas asuvat kinnisvara. Hind võib neil küll kõrgem olla, aga analüüsides ülalmainitut arvesse võttes tuleb kogukulu pikemas perspektiivis sellegipoolest soodsam. 

Posted in Uncategorized

Kas Brexit teeb hüpoteeklaenud kallimaks?

hüpoteeklaenKuidas Brexit intressimäärasid mõjutab?

Alates finantskriisist on Bank of England ja teised keskpangad hoidnud hüpoteeklaenude intressimäärasid ajalooliselt madalal tasemel. See omakorda tähendab, et tegelikult on see üks lihtsamaid aegu oma laenumaksetega kenasti toime tulla ja ehk isegi laen kiiremini ära maksta. 

Kui Inglismaa jääks endiselt Euroopa Liitu, siis on panga plaan järk-järgult intressimäärasid tõsta vastavalt sellele, kuidas majandus paraneb. Hüpoteeklaenu võtjatel on aega mõelda ja parimaid diile jahtida. Brexiti puhul võib pank minna tulekahjude kustutamise reźiimi. Mis selles halba võiks olla? Näiteks 2008-2009 aasta finantsriisi ajal langes intressimäär kuue kuu jooksul 5%-lt 0,5%-ni. Aga kujuta seda nüüd ette vastupidi! Kui võtsid hüpoteeklaenu vähem kui aasta tagasi ja sinu hüpoteeklaenu intress on panga intressimääraga seotud, siis võivad su laenumaksed muutuda kuni kümnekordseks. Fikseeritud intressimäär natuke sellest küll päästab, aga ainult fikseeritud perioodi jooksul – kui see läbi saab, siis tuleb uue suurenenud laenumaksega siiski silmitsi seista. Loomulikult põhineb see hetkel kõik veel ainult ennustustel – KUI hinnad tõusevad, KUI Pank  otsustab intressimäärasid tõsta jne. Aga nagu ütleb sõltumatu krediidireitingute agentuur Fitch, hakkavad intressimäärad Euroopa Liidust väljaastumisel üsna kindlasti rohkem kõikuma. 

hüpoteeklaenMis juhtub hüpoteeklaenude ja kinnisvara hindadega?

Enamik asjapulki ja niisama kommenteerijaid ennustab, et Brexit käivitab kinnisvarahindade krahhi. Hüpoteeklaenude saajatele on see muidugi halb uudis – peatselt võivad nad leida end olukorras, kus nende hüpoteeklaenu summa on suurem kui kinnisvara enda väärtus. Teisest küljest on kergem esmakordsetel hüpoteeklaenu võtjatel – odavamate kinnisvarahindade puhul võib laenu võtta väiksemas summas ja see ka kiiremini tagasi maksta.

Posted in Uncategorized

Euroopa suurim kinnisvaralaenukoormus on Põhja-Euroopa elanikel

kinnisvaralaenJust selliste andmetega tuli hiljuti välja Bloomberg. Koostatud on ka vastab tabel, mille tipus figureerib Taani ning viimasel kohal on tabeli Rumeenia. Esimese ja viimase koha riikide elanike keskmise sissetuleku vahe on kuuekordne, aga kui arvestada, et Taanis on igal inimesel keskmiselt 50 000 euro suurune kinnisvaralaen, siis Rumeenias on kinnisvaralaenu number per inimene sada korda väiksem.

Samas on tabelis teisele kohale platseerunud Rootsi number juba pea poole väiksem – keskmine kinnisvaralaenukoormus per inimene on Rootsis keskmiselt 28 000 eurot. 

Eestlaste kinnisvaralaenukoormus Euroopa keskmisest 2,5 korda väiksem

Keskmine kinnisvaralaenu summa inimese kohta Euroopa Liidus moodustab 12 000 eurot. Kui siia kõrvale panna eestlaste kinnisvaralaenu keskmine, siis see on tublisti väiksem – nimelt on igal eestlasel keskmiselt 4800 euro suurune kinnisvaralaen kaelas. Sellest veel poole väiksem on Läti inimeste kinnisvaralaenukoormus. 

kinnisvaralaen

Euroopa väikseimad kodud on Balti riikides elavatel inimestel

Samas on Balti riikide elanikel ka Euroopa väikseimad kodud – leibkond peab keskmisel hakkama saama 63-67 ruutmeetrise eluasemega. Lätlastele ja leedukatele kuulub siin esimene number (mis on omakorda kõige väiksem keskmise elamispinna suurus kogu Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas. Eestlased on selles Balti riikidest esikohal, omades keskmiselt 67-ruutmeetrist kodu. Kui siia kõrvale panna Euroopa Liidu keskmine, siis see on keskmisel 96 ruutmeetrit, aga keskmise Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega on meie keskmine kodude suurus täiesti võrreldav – seal on keskmine kodu 70 ruutmeetri suurune. Sellised andmed selguvad hiljuti läbi viidud Balti perede majandusanalüüsist, mille teostas SEB. 

Kõige vähem eramajasid

Paljuski peituvad sellise statistika juured asjaolus, et Balti riikides elab kõige vähem inimesi eramajades – Lätis 35%, Eestis 36% ja Leedus 41%. Võrdluseks – Euroopa Liidus elab keskmiselt 58% elanikest eramajades. Huvitaval kombel ei ole eramajas elamine enam kuigi suureks tendentsiks – 2005. aastaga võrreldes on see Eestis suurenenud vaid 2% võrra.

Posted in Uncategorized

Austraalias välismaalastest kinnisvaralaenu taotlejatele nüüd karmimad tingimused

kinnisvaralaenAustraalia Commonwealth Bank on välismaalastest kinnisvaralaenu taotlejatele laenutingimusi palju karmimaks muutnud ja seda eesmärgiga vähendada riske, mida tekitavad peamiselt hinna rahvusest laenusaajad. Commonwealth Bank on tuntud kui Austraalia suurim kinnisvaralaenude väljastaja pank, kelle portfelli kuulub ca veerand kõigist Austraalias väljaantud kinnisvaralaenudest. 

Mis siis välismaalastest kinnisvaralaenu taotlejate jaoks muutus?

Üks uuendustest on kindlasti see, et lükatakse tagasi selliste Austraalias elavate välismaalaste laenutaotlused, kes on ettevõtjad ja ise endale tööandjaks. Laenu ei saa ka need ajutised ja mittekodanikest elanikud, kes saavad oma sissetuleku mõnes välisvaluutas. Üle vaadatakse ka igakuiste sissetulekute ja tulevaste laenumaksete suhe – endise 80% asemel võib kinnisvaralaenu maks nüüd moodustada vaid 70% igakuisest sissetulekust. 

kinnisvaralaenKarmistunud nõuetes on süüdi hiinlased

Viimse paari aastaga on hiinlastest kinnisvaralaenuga koduostjate arv järsult pea kahekordistunud ning see on ka põhjuseks, miks täiendavaid meetmeid rakendati. Vastavalt on karmistanud oma nõudeid samuti ka Austraalia ja Uus-Meremaa pankade grupp.

Kartus hiinlaste suhtes on aga tingitud sellest, et niivõrd suure sealsetest kodanikest laenusaajate arvu juures võib eeldada Austraalia kinnisvara hindade suurt langust juhul, kui Hiina majandus peaks järsku langema ning sealne nõudlus kahanema. Kui selline must stsenaarium peaks käiku minema, kaotab kinnisvaralaenu tagatiseks antud kinnisvara oma väärtust. Seega suureneb ka panga risk. 

Praegune asjade seis on pigem vastupidine – viimase mõne aastaga on Austraalia kinnisvaraturul välismaalaste aktiivsus märkimisväärselt kinnisvara hindu tõstnud: hinnanguliselt isegi ligi poole võrra. Tulemusena ei suuda Austraalia enda kodanikud tihtipeale enam ise endale kodusid soetada. 

Posted in Uncategorized

Kinnisvaralaen maja ehituseks – ebakindla tulevikuga kadalipp tugevatele

kinnisvaralaenKinnisvaralaenu saamine pangast oma maja ehituseks on kordades keerulisem protsess, kui kinnisvaralaenu saamine juba valmis ja olemasolemasoleva eramu ostmiseks – selgub kurb tõsiaasi, kui asja tõsisemalt süveneda. 

Kindlasti on kõige masendavam osa kogu see bürokraatia kadalipp ja tohutu dokumentide hunnik, mida kinnisvaralaenu taotlemiseks esitada tuleb (mainimata juba läbitehtud kadalippu ehitusloa saamiseks). Nimelt on vaja esitada:

1) Kinnisvaralaenu taotlus – saab teha panga veebilehel, mõningal juhul on nõutav meilitsi saadud pdf-formaadis taotluse digitaalne allkirjastamine.

2) Hindamisakt kinnisvaralaenu tagatiseks olevale kinnisvarale – mõningal juhul nõutav lisaks ka selline hindamisakt, mis arvestab projekti alusel välja kinnisvara tuleviku väärtuse: teoreetiliselt siis kaks hindamisakti.

3) Projekt – kui seda pole olemas digitaalsel kujul, siis moodustab see tavaliselt mitu suurt papkatäit jooniseid, seletusi, lisasid jm. dokumente.

kinnisvaralaen4) Ehituskalkulatsioon – kas enda koostatud või ehitusfirma palkamisel ehitusfirma poolt tehtud hinnapakkumine kõikidele vajalikele töödele: viimsel juhul tuleb arvestada ka selle koostamise maksumusega, mis on ca 1000 eurot.

5) Pangakonto väljavõte – kinnistu kaasomanike korral kõigi kaasomanike pangakontode väljavõtted. Juhul, kui keegi kaasomanikest on ettevõtja ning tema tulud tulevad ettevõtlusest, siis on vajalikud ka kõik ettevõttega seotud dokumendid. Mainima peab ka seda, et olles ise ettevõtja, oled sa panga jaoks automaatselt suurema riskiga klient.

6) Tööde seletuskiri – vajalik juhul, kui on plaanis enamus asju ise ehitada, seega selgitada, miks kinnisvaralaenu taotleja arvab, et saab ise ehitades soodsamalt läbi.

Aga ka juhul, kui kõik nõutavad dokumendid on esitatud ja nendes toodud andmed peaksid nagu olema sobivad, ei ole ehitamiseks mõeldud kinnisvaralaenu saamine sugugi mitte garanteeritud – enamikel juhtudel hindab pank oma riski siiski liiga suureks ning vastab maja ehitamiseks mõeldud kinnisvaralaenu taotlusele eitavalt. 

Posted in Uncategorized

Panga hüpoteeklaenuga kaasneb uus lisakulu

hüpoteeklaen

Uued võlaõigusseaduse ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse muudatused hakkasid kehtima käesoleva aasta 21. märtsil ning sellega koos ka säte, mille kohaselt nõutakse uusarenduste puhul pankadelt eksperthinnangut. Vara ei pea hindama kutseline hindaja, küll on aga nõutav hüpoteeklaenu andjast erinev ja sõltumatu hinnang, mis peab olema tehtud oskuslikult. Loomulikult läheb seoses uute seadusemuudatustega kinnisvara soetamine ajamahukamaks – peale hüpoteeklaenu taotluse rahuldamise ja väljastamise protsessi pikeneb ka müügiprotsess, kuna teatavasti peab hüpoteeklaenu leping olema sõlmitud vähemalt üks nädala enne ostu-müügitehingut. Ning loomulikult ka kallimaks, sest varasemalt piisas ka arendajate müügipakkumiste arvestamisest. Lisaks võidakse sellise eksperthinnangu tellimise kulu jääda pangalt hüpoteegilaenu taotlejate kanda. 

House and increasing arrowOsapooltel asjast erinevad arvamused

Sellist teed on läinud näiteks Swedbank, kes hüpoteeklaenu väljastamiseks hakkab küsima eksperthinnangut kinnisvarabüroodelt ning selle kulu hakkab kinni maksma hüpoteeklaenu saaja. Suuremad hüpoteeklaenu andjad siiski muudatusi nii kiirelt veel tegema ei rutta – endiselt kasutatakse nii arendaja müügipakkumistes toodud hindasid kui ka majasiseseid eksperte. Nii ongi osapoolte vahel veel hulgaliselt erimeelsusi ning kõiki osapooli rahuldavale konsensusele ei ole veel jõutud. Mistõttu viibib hetkel ka seadusemuudatusi kinnitav ministri määrus. 

Hüpoteegilaenu muudatused pigem jahutavad kinnisvaraturgu

Probleemseks võib osutuda siinkohal asjaolu, et uued kinnisvaraobjektid kipuvad olema üha kallimad. Sellega seoses võib hindaja võtta aluseks tehtud tehingute keskmise ja võrrelda seda konkreetse tehingu väärtusega, mis võib omakorda töötada hüpoteeklaenu saaja kahjuks – näiteks suurema nõutud omafinantseeringu näol. Samas on kõigist kinnisvaraturgu mõjutavatest faktoritest just hüpoteeklaenu kättesaadavus üks olulisemaid.

Posted in Uncategorized

Kuidas hindavad hüpoteeklaenude väljastamisel uusi objekte pangad?

Uute seadustemuudatuste valguses vaatame põgusalt üle, millist tagatisvara hindamist aktsepteerivad uute objektide puhul hüpoteeklaenude väljastamisel pangad praegu.

hüpoteeklaenSwedbank

Swedbank on läinud seda teed, et edaspidiselt hakatakse uusi hüpoteeklaenu lepinguid täiendama iga tagatisvara juurde ka selle eeldatava väärtuse märkimisega. Lisaks müügihinnale võetakse selle aluseks ka eksperthinnang, mille koostab aktsepteeritud kinnisvarabüroo. Kui eksperthinnangu väärtus ja müügihind erinevad, siis võtab Swedbank hüpoteeklaenu väljastamisel aluseks väiksema väärtuse ning sel juhul katab vahe hüpoteeklaenu taotleja suurema omafinantseeringu osaga. Eksperthinnangu kulud katab samuti hüpoteeklaenu taotleja. 

SEB Pank

Kuna hetkel veel seadusest hüpoteeklaenu tagatisvara eksperthinnangu nõuet ei tulene, siis lähtutakse igale taotlusele individuaalselt. Küll aga võidakse osadel juhtudel eksperthinnagu tegemist nõuda. Uutes hüpoteeklaenu lepingutes märgitakse ka tagatise turuväärtus. Uusarenduste puhul on see hind, mida küsib kinnistavaarendaja. 

hüpoteeklaenNordea Pank

Endiselt aktsepteeritakse arendaja müügipakkumist, aga pank jätab endale ka õiguse professionaalsete hindajate eksperthinnangut juurde nõuda, kui peab seda vajalikuks. Reeglina on need juhud, kui arendaja ei ole väga tuntud või liiga kõrge müügihinna kahtlusel. 

LHV Pank

Eksperthinnangut ei nõuta, lähtutakse müügipakkumistest ning vajadusel kaasatakse hüpoteeklaenu tagatisvara väärtuse määramisel oma eksperte. Küll on aga ka LHV Pank seda meelt, et uued nõuded muudavad laenu saamise hüpoteeklaenu taotleja jaoks vaevanõudvamaks ja kohmakama – lisakuludest rääkimata – mistõttu võivad osad taotlejad kasutada ka oma võimalust lepingust taganemiseks. Mis on reaalses elus peale hüpoteegi seadmist väga keeruline protsess. Samuti võib seadusemuudatuste tulemusena tekkida pankadel soov piirata euroalast väljaspool töötavate Eesti kodanike laenusaamist. 

Posted in Uncategorized

Töökoht välismaal raskendab hüpoteeklaenu saamist – mida pangad ise ütlevad?

Käsitlesime siin põgusalt ehmatavat tõsiasja, et pangad ei soostu andma hüpoteeklaenu nendele eestlastele, kelle töö- ja elukoht on välismaal. Vaatame nüüd üle ka pankade endi kommntaarid.

hüpoteeklaen

Inbank

Põhiline vaatlusalune aspekt hüpoteeklaenu taotluse läbivaatamisel peaks olema ikkagi laenu tagasimaksmisvõime, sest Euroopa Liidu seisukohast vaadatuna on nii Eestis teenitud tulu võrdväärne välismaal teenitud tuluga. Ja see põhimõte peaks olema oluline, kui meil on vähegi soovi liikuda ühtse Euroopa turu suunas. Pigem peaks pank arvestama sellega, et välismaal elades on suuremad ka inimese väljaminekud. 

Pangad võiksid välismaal töö- ja elukohta omavatele inimestele anda juhul kui taotlejate hulk on üsna suur ja riski võib hinnata mõistlikuks. See oleks siis nagu omaette niśśitoode. Kui aga mõni pank hindab riski liiga suureks, siis on see tema äriotsus ning seda ei tohiks talle ette heita. 

SEB Pank

Otseselt välismaal töötamine hüpoteeklaenu saamisel takistuseks ei ole. Küll aga peaks suuremat tähelepanu pöörama konkreetsetele asjaoludele: miks Eestisse kinnisvara soovitakse soetada, kas on plaanis ka ise taas Eestisse elama asuda ning kas Eestisse tööle asudes on sissetulekud laenu tagasimaksmiseks piisavalt suured. Hüpoteeklaenu tuleb tagasi maksta pika aja jooksul – kui hüpoteeklaenu taotlejal on soov ka ise Eestisse naasta, siis peab pank veenduma, et ka kohalikke olusid arvestades ei jääks inimene laenu tagasimaksmisega hätta. 

hüpoteeklaenSwedbank

Enamikul juhtudel on välismaal töö- ja elukohta omavad inimesed hüpoteeklaenu saanud – eriti kui tegu on erialase spetsialisti ja suurema sissetulekuga ning ka soetatav vara on mõistlik. 

Nordea

Hüpoteeklaenu saamisel on taotleja töö- ja elukoht välismaal küll laenu saamist keeulisemaks tegev asjaolu, aga siiski mitte välistav. Kindlasti on siinkohal vajalik täiendav informatsioon nii taotleja töölepingu pikkusest kui ka tema edasistest plaanidest. Arvesse lähevad ka soovitud summa ja omafinantseeringu suurus. Kindlasti tehakse iga laenuotsust olenevalt konkreetse taotluse asjaoludest. 

Posted in Uncategorized